Majandusajakirjanik John Masko kirjeldab Unherdis kuidas silmakirjalikud suurettevõtted mängivad progressiusku, mille tulemusel marsib lääne majandus ideoloogiliselt puhaste progressistide juhtimisel kaosesse.
Kanada ettevõtete juhid hüppasid innuga kliima ja ESG rongi peale. Tegemist on revolutsiooniga, mis tänaseks õgib neidsamu ettevõtjaid, kirjutab National Postis mõttekodalane ja õigusteadlane Bruce Pardy.
Poliitika- ja ärimaailmas levinud akronüümid ESG ja DIE on tänu oma jubedale inimvaenulikkusele muutunud nii “mürgiseks”, et ettevõtted neid enam ei kasuta. Ideoloogiliselt pole samas “intitutsioonides” midagi muutunud ja sama ideoloogia üritatakse peita uut tüüpi sõnavahu taha.
Riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide tasandil ning ärimaailmas on ESG majandust hävitava punktisüsteemi kasutamine üldlevinud. Järgmisena allutatakse ESG sotsiaalsele krediidisüsteemile üksikisikud ja esimesed sammud on juba astutud.
Aastaid on paljud majandusteadlased pannud toime uuringuid, mille tulemused näitavad, et “kliimasõbralik, jätkusuutlik ja õiglane” äri toob sisse rohkem raha. Sellise “teaduse” sisse vaadates selgub siiski, et tegemist on propagandaga.
Õiglane ja värviline iduettevõte AFRU leiab, et ilmavõrgu vihaplatvormid kütavad üles ESG vastast hüsteeriat, mille tõttu on värviliste aktsiaportfellide väärtusest hävinud viis triljonit dollarit ning planeedi tulevik on tume.
Nõustamis- ja raamatupidamisettevõtte PricewaterhouseCoopersi ESG valdkonna juht Merili Vares tõdeb, et uus “roheline” kodu ei tähenda tingimata odavamaid kommunaalkulusid ja energiatarbimist tuleb piirata kõigil.
Wall Street Journali toimetuse kolleegiumi liige Allysia Finley kirjeldab, kuidas demokraatide valitsuse ajal lokkavad USA erasektoris politrukid, kelle ainsaks ülesandeks on valvata progressiusu kombetalituste täitmise järele.
Erinevate ettevõtete ESG (environmental, social and governance) reitingute võrdlemine näitab, et elektriautode tootjal Teslal läheb keskkonna- ja sotsiaalvalla ning õigalse juhtimise mõõdikutega märksa halvemini kui tubakatootjatel.
Rahandusminiseerium avas arutelu uue “väärtuspõhiste” riigihangete süsteemi kehtestamise teemal, mis ei jälgi niivõrd majanduslikku otstarbekust kuivõrd heaolu hävitavaid kliima- ja "sotsiaalse vastutuse" eesmärke.
