Enamus vastajatest nõustus seisukohaga, et faktikontrollijaid on olnud poliitililiselt kallutatud ning ei loo usaldust, selgub MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi küsitlusest.
Maailma suuurima ühismeedia platvormi juht Mark Zuckerberg esines 10. jaanuaril Joe Rogani taskuhäälingu saates ja teemadeks olid Donald Trump, tsensuur ning ühiskonna kohitsemine.
Eesti Päevaleht näeb probleemi Elon Muski sekkumisel Euroopa poliitikasse, ent vaanasoorose puhul oldi kooris vait nagu kuldid rukkis, tõdeb Markus Järvi kommentaaris.
New York Times avaldas Facebooki faktikontrolli lõppu kajastava uudise, milles süüdistatakse tõemäärajate eksimustes ühismeediaplatvomi.
Tulgu või prussakaburger, 15-minuti koonduslaager ja rahvusvaheline kliimakommunism, aga säästetagu meid rahust ja retoorikast.
Harvardi Ülikoolis läbi viidud uuring näitab, et lääneriikide “väärteabe” asjatundjad usuvad eelkõige sotsialismi.
Euroopa Liidu nomenklatuur kardab Euroopa Parlamendi valimisi. Mille tõttu peavad suuremad sotsiaalmeedia ettevõtted palkama Venemaa ja konservatiivide mõtete tõrjumiseks suure hulga jutusuunajaid ning faktikontrolle.
Kolm teadlast kirjutavad populaarteaduslikus ajakirjas Scientific American, kuidas tahtlikult levitatavat väärteavet on kohutavalt palju, et see tapab inimesed ära ja millisel viisil sellist kurja ravida.
Briti tuntud ajakirjanik Charles Moore kirjutab Telegraphis, kuidas suurte meediaorganisatsioonide jaoks on teatud teemad – tähestikurahvas, rassiõiglus, kliimamuutused ja muu sarnane – muutunud nii “pühaks”, et olemas on ainult üks “tõde” ning nende kohta enam ajakirjanduse tavareeglid ei kehti.
ÜRO sõnul levib ilmavõrgus hirmus palju väärteavet ja vihakõne, mille vastu aitab selle, suurte tehnoloogiaettevõtete ja Soroste rahastatud “faktikontrollijate” organisatsioonide abiga tekitatud “automaatne” tõigakontroll.
