Mõtlev inimene on tõesti kadumas (mõeldes aastale 2017)
Pedagoogikateadlane ja Helme valla aukodanik Peep Leppik arutleb mõtlemise kadumise üle Eesti elu näitel.
Pedagoogikateadlane ja Helme valla aukodanik Peep Leppik arutleb mõtlemise kadumise üle Eesti elu näitel.
Pendel on tagasi liikunud ja seksuaalrevolutsioon sööb oma lapsi, nagu kõik eelnevad ja järgnevad revolutsioonidki, kirjutab portaali Objektiiv kolumnist Martin Vaher Hollywoodi ahistamisskandaale laiemal kultuurilisel taustal vaadeldes.
Õnn – nagu kõik inimeseülene (armastus, lootus, usk) – on miski, mis saab tulla inimese ellu üksnes kingitusena ning mille võime sünnitada rõõmu on mõõdetud tänulikkuses, millega see vastu võetakse, mõtiskleb Adrian Bachmann.
Iga rahvas peab ehitama oma kodumaad.
Meie päevil on palju erinevaid võimalusi õndsaks saada ja tänapäeva inimesele võib valgustuse, valguse ja tõe pähe pähe määrida ükskõik mida.
Jumala asemele on astunud inimene, ja nii on ka uue kuriteoliigina jumalateotamise asemele tulnud inimeseteotamine, mida püütakse määratleda vaenuõhutamise, "vihakõne" jms mõistete abil.
Me elame sügavas inimlikkuse ja terve mõistuse kriisis, tõdeb Malle Pärn seekordses kolumnis.
Lobjakalikke pseudoteooriaid ja arutelusid sünnitab teadustulemuste asendamine ideoloogiliste seisukohtadega, inimese lahutamine loodusest ja usk inimese kõikvõimsusesse (inimese jumalikustamine).
Konservatiivsuse tuumaks on väärtuste, institutsioonide, käitumismustrite, ideaalide, tavade ja traditsioonide – ühesõnaga kõige selle hoidmine, mille muutmine, lõhkumine ja asendamine tooks endaga kaasa mitte ainult kultuuri huku, vaid muudaks kultuuris arenevat inimesest, mõtiskleb Markus Järvi nädalakommentaaris.
Inimesel on kummaline võime ära rikkuda kõik, mida ta puudutab – see on nagu kuningas Midase needus.