Pärast valimisi. Pohmell
Meil siin tõepoolest toimusid valimised, vastu kaamost.
Meil siin tõepoolest toimusid valimised, vastu kaamost.
Keskerakonna dirigeerimisel lauldi käesoleva nädala teisipäeval järjekordne pilkelaul parlamentaarse demokraatia printsiipidele ja õigusriigi põhimõttele, kui kooseluseaduse tühistamise seaduse eelnõu saadeti juba kolmandat korda parlamendi menetlusest välja.
Keskerakonna fraktsioon talitas seekordsel kooseluseaduse tühistamise katsel äärmiselt põhimõttelagedal moel, mida teiste puhul on ise varem nimetanud häbiväärseks, osutab Objektiivi toimetus selle nädala juhtkirjas.
Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Vabaerakonna liikmed venitasid neljapäeval riigikogus olulise riikliku tähtsusega küsimuse arutelu kuni istungiks ettenähtud aja lõpuni, et mitte lasta Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni algatatud kooseluseaduse tühistamise seaduse eelnõul jõuda riigikogu suurde saali veel enne kohalikke valimisi.
Peaminister Jüri Ratas andis riigikogus Martin Helme (EKRE) küsimusele vastates mõista, et Keskerakond ei kavatse lasta kooseluseadust tühistada, vaid eelistab "töise ja toimiva koalitsiooni" kestmist järgmiste valimisteni.
Kooseluseadus on nagu võluvits.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimehe Martin Helme sõnul on kooseluseaduse tühistamise eelnõu vastu punutud plaan eirata riigikogu kodukorra seadust, mis näeb ette, et eelnõu peab jõudma seitsme istunginädala jooksul komisjonidest suurde saali esimesele lugemisele.
Kas omasooiharad ja muud seksuaalhälvikud on Keskerakonnale tõesti nii väärtuslikud, et nendele meeldimiseks ollakse valmis loobuma oma kõige ustavamatest toetajatest – vene valijatest, küsib Tõnu Kalvet laupäevale kavandatud homoparaadi eel.
Martin Helme kirjutab sotsiaalmeedias, et portaal Delfi lüpsab jätkuvalt libauudist enda poolt välja mõeldud "salatehingu" teemal Konservatiivse Rahvaerakonna ja Keskerakonna vahel.
Mis on ühiskonnale parem: kas parteide "orjastatud" ja üksnes näiliselt oma tegudes sõltumatud saadikud, või tuleks põhiseadust muuta nii, et valijail oleks võimalik saadikuid ohjata, küsib Robert Vill ja väljendab arvamust, et üks võimalik areng on praeguse, parteidele delegeeritud esindusdemokraatia asemel liikuda valijakeskse demokraatia suunas.