Inimesed, teid plaanitakse vaeseks teha!
Me ei tohiks osaleda mitte üheski skeemis, mis viib eesti maksumaksja raha võõraste valitsuste või ettevõtete võlgade klapitamiseks. Seda teha tähendab reeturlikkust oma rahva suhtes.
Me ei tohiks osaleda mitte üheski skeemis, mis viib eesti maksumaksja raha võõraste valitsuste või ettevõtete võlgade klapitamiseks. Seda teha tähendab reeturlikkust oma rahva suhtes.
ESM-i lepe asutab uue valitsustevahelise organistatsiooni, millele me oleme kohustatud seitsme päeva jooksul pärast organisatsiooni enese nõudmist kandma üle piiramatus koguses raha.
Otsustades kanda Eesti inimeste raha Hispaania pankadele, tõmbas Valitsus käima protsessi, mis ei saa lõppeda kuidagi teisiti kui Eesti riigi viimaste ressurside ja suveräänsuse säilmete hävitamisega.
Asetades ebamõistlikult kõrge maksukoormuse põhiosas niigi vaesunud töötajaskonnale, on Eesti maksusüsteem mitte üksi majanduslikult ebaotstarbekas, vaid ka eetiliselt vastuvõetamatu.
Järjekordne artikkel "Majanduslike mõtiskluste" seeriast võtab vaatluse alla võlapõhise rahasüsteemi ja liigkasuvõtmisele baseeruva pangandussüsteemi tähenduse kaasaegses ühiskonnas.
Käesolev artikkelv vaatleb raha, töö, panganduse, maksude, inflatsiooni, liigkasuvõtmise ja energeetika omavahelisi seoseid ning ajaloolist kujunemislugu, selgitades seeläbi tänase majanduskriisi tagamaid.
Eilses TV3 uudistesaates antud intervjuus (vt 5 min alates) kostis rahandusminister Jürgen Ligi, kommenteerides Eesti ühinemist EFSF-iga ja ESM-ga: "Parem on see laen anda kui lihtsalt vastu hakata!
Eurotsooni “finantssüsteemi stabiliseerimise” nime taga peitub protsess, mille kaudu toimub majandussubjektide poolt loodud reaalsete varade siirdamine pelgalt virtuaalset väärtust “tootvale” finantssektorile.
Eile otsustas Riigikogu, et Eesti liitub Euroopa Finantsstabiilsuse Fondiga (EFSF).