FOOKUSES ⟩ Selles, et meedia valetab, pole midagi loomulikku
Seekordses saates "Fookuses" kommenteerivad Markus Järvi ja Varro Vooglaid Postimehe ajakirjaniku Joosep Värgi artiklit pealkirjaga "Miks ajakirjandus valetab?
Seekordses saates "Fookuses" kommenteerivad Markus Järvi ja Varro Vooglaid Postimehe ajakirjaniku Joosep Värgi artiklit pealkirjaga "Miks ajakirjandus valetab?
Ajaloolase ja islamiuurija Üllar Petersoni hinnangul on seoses Süüria konfliktiga kujunenud paradoksaalne olukord, kus lääne demokraatiateoreetikutest inimõigusidealistid on muutunud islamistide liitlasteks pühas sõjas sekulaarse režiimi vastu, islamistlikust ülestõusust alguse saanud kodusõja näol on aga tegu sunniitliku maailma rikaste šariaadiriikide, Türgi ja lääneriikide proxy-sõjaga Süüria ilmaliku valitsuse vastu.
Iiri valitsus maksis ajakirjanikele, et nood kirjutaksid positiivseid artikleid ja uudiseid propageerimaks plaani, mille raames kulutatakse 116 miljardit eurot rahvaarvu kasvatamiseks 4,7 miljoni juurest 5,7 miljoni peale massiimmigratsiooni abiga.
USA välisministeerium kavatseb kallata Ungari meediasse 700 000 dollarit, mis Breitbarti ajakirjanikele aru andnud ametnike sõnutsi on osa "demokraatia ja inimõiguste programmeerimist," mida ministeerium teostab paljudes maades.
End "Euroopa suurima ajakirjanike organisatsioonina" tutvustav Euroopa Ajakirjanike Föderatsioon (EFJ) juhib muuhulgas üleeuroopalist kampaaniat "Meedia vihkamise vastu", kirjutab Gatestone Institute'i vahendusel kirjanik, kolumnist, jurist ja poliitanalüütik Judith Bergman.
Vaid paar päeva pärast BBC poolt tellitud Ipsos Mori uuringut on homo- ja biseksuaalsete briti noorte osakaal normaalsetega kõrvutades imekiiresti kokku kuivanud.
Postimehe toimetuses lahvatanud tüli näitab taas, et kommertsmeedia näol on ennekõike tegu mitte ühiskonna teenimise, vaid omanikele kasumi teenimise eesmärgist juhinduva ettevõtmisega, kirjutab Varro Vooglaid.
Telekanali MSNBC eetris arutati elavalt hirmude üle, et president Donald Trump üritab õõnestada meediat.
Propagandat tegev meelsusmeedia, mida hellitavalt peavooluks nimetatakse, jäetakse üha suuremal määral mängust välja.
Alatasa homosuhetele "positiivset kommunikatsiooni" pakkuv Eesti Rahvusringhääling eirab süstemaatiliselt oma seadusest tulenevat kohustust väärtustada perekonnal põhinevat ühiskonnamudelit, tegutsedes nõnda vasakliberaalse meelsusmeediana, kirjutab Varro Vooglaid.