Iseseisev Eesti on saanud hakkama sellega, mida Nõukogude Liit ei suutnud teha poole pikema aja jooksul: ta on murdnud meie rahvusliku vaimu, võõrale ideoloogiale vastupanemise võime, meie ühtehoidmise, kirjutab kolumnist Malle Pärn ja küsib: kas me saame kunagi veel terveks?
Postimehes on ilmunud lugu nn kodanikupalgast, mis kajastab pigem positiivses valguses pahempoolset ideed vara ümberjagamisest "sotsiaalse õigluse" nimel ning võitlusest "populismi ja neofašismiga".
Briti pedagoogiline ajakiri TES on avaldanud artikli, mis põhjendab Donald Trumpi ja Brexiti populaarsust "valedega" ning kutsub õpetajaid õhutama koolilapsi "progressiivsele mässule.
"Tõejärgsusest" rääkimine ei ole tingimata tõearmastuse ilming, nii nagu ka populismist rääkimine võib osutuda bulverismiks, leiab Heido Trofimov.
President Kersti Kaljulaid usub, et kui lihtsate, populistlike lahenduste pakkujad saavad mitmel pool Euroopas võimule ja inimesed näevad, et nende poolt lubatu ei teostu, hakkab pendel liikuma teise suunda tagasi.
Raamatu "Populismist" autor Ivo Rull kirjutab populismi võidukäigule seletust otsides, et ka heaoluriikide valijate põhiosa on suhteliselt vähe haritud ning seetõttu kas majanduslikult või moraalselt frustreeritud.
Eesti Televisiooni uudistesaade "Aktuaalse kaamera" pakkus 9.
Ametist lahkunud president Toomas Hendrik Ilves sai 27.
Väljaanne Breitbart kirjutab, et multimiljardär George Sorose Avatud Ühiskonna Fond mahitab diskrimineerimise vastu võitlemise ja võrdsuse edendamise sildi all võitlust nn ksenofoobsete parteide vastu Euroopas ja püüab mõjutada Euroopa parlamenti piirama sõnavabadust.
Euroopa Rahvapartei mõttekoda Wilfried Martensi Euroopa uuringute keskus soovitab vastuseks Venemaa-poolsele "traditsiooniliste väärtuste" jms propageerimisele taastada Euroopa Liidus omaenda narratiiv, mis põhineks euroopalikel väärtustel ja rõhutaks, et EL seisab inimõiguste, õigusriigi, vabaduse ja võrdsuse eest.
