Tallinna linn vastas eitavalt Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks ettepanekule rajada Hirveparki Tiit Madissoni mälestusmärk, et seeläbi mälestada väärikalt vabadusvõitleja Tiit Madissoni panust ja Hirvepargi miitingut, mis oli üheks Eesti taasiseseisvumise alguse tähiseks.
Olles näinud, kuidas Eesti juhtkond käitub „me välismaiste sõprade" alandliku teenrina, kes valmis nende heakskiidu nimel minema oma rahva vastu, kas või toore jõuga, oli üliraske, kui mitte lausvõimatu pidada sellist juhtkonda meie huvide esindajaks ja kaitsjaks, kirjutab Tõnu Kalvet, meenutades Lihula ausamba röövi ja Tiit Madissonile rajatud mälestuskivi püstitamist täpselt 18 aastat hiljem.
Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) avas 2.
Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) avab Lihula Vabadussõja ausamba pargis patrioodile ja vabadusvõitlejale Tiit Madissonile pühendatud mälestusmärgi.
Tiit Madissoni mälestusmärgi korjanduskampaania on korda läinud ning tänase päeva seisuga on mälestusmärgi püstitamiseks annetatud täpselt 24 998€.
Tiit Madissoni monumendile oli saate salvestuse ajaks kogunenud annetusi 6646 eurot, kuid monument maksab 25 tuhat eurot.
Saates "Fookuses" räägime, miks oleme otsustanud austada Tiit Madissoni elutööd väärika mälestusmärgiga ning tutvustame ausamba kavandit.
Tiit Madisson kehastas endas allumatut vabaduse ja iseseisvuse vaimu ja Eesti riik pole oma häbiks teda senini vääriliselt tunnustanud.
Objektiivi raadiosaates arutavad vaimulik Veiko Vihuri ja Objektiivi peatoimetaja Markus Järvi.
Eesti nõukogude ajakirjanduse poliitilised laimuveskid jahvatasid juba Hirvepargi miitingu järgselt samade põhimõtete järgi nagu tänapäevalgi: süsteemi vastaseid rünnati isiklikult, neid tembeldati väliste jõudude käsilasteks ning süüdistati vihaõhutamises ja vale levitamises.
