On aeg tutvuda seltskonnaga, kes kujutavad endast tegelikke valitsejaid. Nende mõju on läbi imbunud poliitilistest parteidest ja nende taktikepp kontrollib ameeriklaste ja eurooplaste elu paljusid tahke.
ÜRO on taaskord toonitanud, et maakeral elab liialt palju rahvast ning meil tuleb käiku võtta vahedamaid vahendeid vähendamaks sündimust.
Alloleva ettekandega esines isa Ivo Õunpuu festivali TriaLogos teadussessioonil 2011. aastal Tallinnas. Siinkohal avaldatu kujutab endast algse ettekande täiendatud ja viidetega varustatud versiooni.
Harta 12 on tõusnud jututeemaks number 1. Kuidas hartasse suhtuda? On siin vaid head või ka vead? Igal juhul on hea, kui sumbunud poliitilises seisundis hakkab toimuma mingigi liikumine.
Sel aastal ilmunud uuring kinnitab selgelt, et homokooselu pole lapse kasvatamiseks sobilik keskkond ja osutab lisaks paljude seniste uuringute sihilikule kallutatusele.
Kristlastel pole õigust jätta oma kodumaad nende jõudude meelevalda, kes püüavad Kristust troonilt tõugata. Vastupidi, meie kohus on seista Kristus Kuninga valitsemise eest nii ühiskonnas kui ka igaühe südames.
Kristlik kultuur on alati jaatanud mehe ja naise võrdsust, ent seda printsiipi peab realiseerima loomuliku elukorralduse ning mehe ja naise rollide tugevdamiseks, mitte nende lammutamiseks.
Ühiskond, kus puudub seda vertikaalselt läbiv teenistuse printsiip ning valmidus ohvriks, töötab parimal juhul tühikäigul. Halvimal juhul muutub ta iseennast kägistavaks koosluseks.
Eliit, kes ei kanna endas voorusi, kaotab õiguse olla eliit. Eliit, kes teab, kuidas oma kohust täita, kuid tegelikkuses seda ei tee, ei ole eliit. Ning rahvas, kes ei tunne oma eliiti ära, on õnnetuses.
Mis sest ühiskonnast ikka mõtiskleda? Tõenäoliselt pole seda kellelegi vaja. Aga väikese mõtteharjutusena, oma arvamuste ja arusaamade selgituskatsena, eelkõige iseenese jaoks, miks ka mitte?
