Henrik Hololeid, Roberta Metsolat ja Ursula von der Leyenit saatvad skandaalid on ainult mõned näited, kuidas pettused, onupojapoliitika, mõjuvõimuga kauplemine ja muu korruptsioon on osa eurokraatia igapäevaelust.
Donald Trump ehmatas 23. mail Euroopa Liitu teatega, et selle kaupadele hakkab 1. juunist kehtima 50-protsendine tollimaks. Liit tõenäoliselt lubas presidendile midagi ja 25. mail lükati tollimaksud 9. juulini edasi.
Yanis Varoufakise ja Srećko Horvati poolt tekitatud üleliiduline partei DIEM25 kogub Ursula von der Leyeni ametist vabastamiseks allkirju, kuna Euroopa Komisjoni juht eirab Euroopa Liidu õigusraamistikku ning on nurjatu inimene.
Euroopa Kohus langetas 14. mail otsuse, mille kohaselt rikkus Euroopa Komisjon seadust kui varjas Euroopa Komisjoni juhi ja Pfizeri tegevdirektori Covidi süstiainete ostule elnenud sõnumivahetust.
Ameerika Ühendriigid ja Hiina Rahvavabariik suutsid tollimaksusõja panna 90 päevaks osaliselt pausile, kuid Euroopa Liit oskab olla nii põikpäine, et president Donald Trump ei taha selle juhtidega isegi rääkida.
Venemaa presidendi Vladimir Putini ja Hiina Rahvavabariigi presidendi Xi Jinpingi sõnul on Ühinenud Rahvaste Organisatsioon “uue õiglase maailmakorra” tugisammas.
Ingliskeelt rääkiva maailma üks tuntumaid korporatistliku teaduse populariseerimise ajakirju New Scientist avaldas 8. mail artikli “2023. ja 2024. rekordiline kuumus võib olla ainult looduslik vahelduvus”.
Die Weltis ilmus 15. aprillil intervjuu Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga, milles viimane lubas, et “meil pole vennikesi ja oligarhe” ja leidis, et “läänt, nagu seda seni teati, ei ole enam olemas”.
Pannes kokku Euroopa Komisjoni lubadused ja Euroopa Liidu ühispartei poliitikute ning eurokraatide sõnavõtud, selgub võimalus, et nii Ukraina sõja pidamiseks kui võidurelvastumiseks kavatsetekase kasutada inimeste sääste.
Slovakkia peaminister Robert Fico arutas märtsi lõpus Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpiga tariifide teemat. Euroopa Komisjoni juhi Ursula von der Leyeni sõnul ta poleks tohtinud seda teha ja nimetas Ficot “täielikuks idioodiks”.
