Kas pöördumine "Harta 12" oli kantud demokraatlike ideaalide edendamise püüdlusest või oli pigem tegu hästi kalkuleeritud poliittehnoloogilise manipulatsiooniga sotside valitsusse upitamiseks ja seeläbi vasakliberaalse ideoloogilise programmi edendamiseks, küsib Objektiivi toimetus seekordses juhtkirjas.
Poola välisminister Witold Waszczykowski annab Euroopa Komisjonile teada, et Poola uus valitsus peab lugu traditsioonidest, isamaa-armastusest, usust Jumalasse ja normaalsest pereelust ehk teisisõnu väärtustest, mis lähevad korda poola rahva enamusele ja mida pole suutnud kõigutada 25 aastat vasakliberaalset ajupesu.
Kert Urmas Raudvere juhib alljärgnevas artiklis tähelepanu sellele, et kuigi progressiivsust seostatakse tihti liberaalse hoiakuga, kasvas liberalism välja individualismist ning on alati olnud seotud üksikisiku ja tema õigustega, samas kui progressivism on oma olemuselt sügavalt kollektivistlik ja mitteliberaalne ideoloogia, mis võitleb oma järgijate arvates rõhumise ja ebaõiglusega.
Roland Tõnisson kirjutab oma arvamusloos, et vasakliberaalide ideoloogilised unelmad on järjest karjuvamalt reaalsusega vastuolus ning et seda ei muuda ka asjaolu, et veriste faktide taustal püütakse oma varasemaid seisukohti ruttu pehmendada või maskeerida.
Tuntud kirjanik Indrek Hargla leiab, et Eesti valitsus pole tegelikult rahva teenistuses, vaid täidab pigem sõnakuulelikult Brüsseli käske ja soovitusi.
Ajaloolane Jaak Valge vaatleb oma ettekandes, kuidas marksistid defineerisid mõistet "fašism" ning kuidas Eesti kommunistid ja sotsialistid rakendasid seda koduses poliitikas.
