KOLUMN ⟩ Malle Pärn: vihakõne seadus on tõerääkijate vaigistamise seadus
Nimetagem asju õigete nimedega.
Nimetagem asju õigete nimedega.
Vene rahvusest sotsiaaldemokraat Eduard Odinets süüdistab valitsuspartnerit E200, et see ei taha kriminaalkorras karistada venelasi ja omasooiharaid ohustavat vihakõne.
Saksamaa võimud algatasid ilmavõrgu ahistamise paragrahvi alusel uurimise sotsiaalvõrgu Gab kasutaja suhtes, kes nimetas Bundestagi rohelist 30-aastast naisrahvaesindajat Ricarda Langi “paksuks”.
Šotimaa politsei oli kõigest nädal pärast 1.
Poola progressistlik valitsus keelab ära omasooiharate ja “sugu muutnud” inimeste vastase vihakõne.
Kolm teadlast kirjutavad populaarteaduslikus ajakirjas Scientific American, kuidas tahtlikult levitatavat väärteavet on kohutavalt palju, et see tapab inimesed ära ja millisel viisil sellist kurja ravida.
10. detsembril tähistatava rahvusvahelise inimõiguste päeva puhul avaldas Inimõiguste Instituut Eestis elavate inimeste hinnangut inimõigustele kajastava küsitluse tulemused. Enamik peab vihakõneseadust ohuks inimõigustele.
Probleeme ja küsimusi saab lahendada üksiti neist võimalikult avatult rääkides. Ühispartei vihakõneseadus keelab rääkimise ära. Mis tekitab nii inimestele ainiti kui ühiskonnas kohutaval hulgal igasuguseid valusid.
Tark valitsus ei teeks sellist ebamäärast seadust, sest ühiskonnas on piisavalt kurje ja rumalaid inimesi, kes hakkavad seda kuritarvitama, hoiatab Malle Pärn.
Seadus peab olema konkreetne, ei saa teha seadust, mille alusel võib iga kohtunik või ametnik teha oma maailmavaatest või isiklikest eelistustest lähtuva otsuse, kirjutab Malle Pärn.