Riina Solmani vastu klaperjahi käivitanud isikud ja rühmitused tegid aga ränga valearvestuse, leiab Tõnu Kalvet.
„Kõik metsaloomad teadsid ammu juba, et varsti tuleb inimjahi luba," algab ansambli „Kukerpillid" üheks kõigi aegade menukamaks lauluks peetav „Inimjaht". Paljud eestlased ja Eesti-sõbrad teavad selle sõnu peast. See laul avab kuulaja silmad selle kohta, kui kiiresti võivad elus nihkuda jõujooned ja vahetuda rollid. „Inimjahti" kuulates omandab väike lapski mõistete „ajujaht" ja „klaperjaht" tähenduse. Ning oskab märgata, kui seda esineb päriselus.
„Praegu toimub klaperjaht teadlastele, kes teevad oma tööd," kirjutas riigikogulane Riina Solman (Isamaa) 15. augustil 2023 internetiväljaandes „Eesti Uudised" ilmunud loos „Minister täidab riigikogu suuniseid". Ta käsitles seal teadlasi, kellele heideti ette nii kirjutatud kui ka kirjutamata seaduste rikkumist, kui nad olid tahtnud välja uurida, miks ikkagi osa Eesti naisi eelistab jääda lastetuks. Eesti praeguse valitsuse käepikenduseks olevad peavooluajakirjanduse väljaanded süüdistasid valjuhäälselt aga ka Solmanit ennast – selle eest, et too oli mullu, riigihalduse minister olles, eraldanud sellealase uurimistöö läbiviimiseks Pere Sihtkapitalile 250 000 eurot.
Ajujaht rahvusmeelsetele poliitikutele
„Huntidele peeti klaperjahti. Poliitiku vastu käis ajalehtedes klaperjaht," näitlikustab sõna „klaperjaht" tähendust 2018. aastal ilmunud „Eesti õigekeelsussõnaraamat". Viimast näidet sobib kasutada niihästi Solmani-juhtumi kohta kui ka näiteks samalaadsete välismaiste juhtumite kohta. Katsetest USA eelmist presidenti – Donald Trumpi – „rajalt maha võtta" on kuulnud-lugenud küllap paljud. Ent teateid samalaadsete katsete kohta tuleb mujaltki; lihtsalt Eesti peavooluajakirjanduse jaoks need enamasti „ei ületa uudisekünnist".
Täitsa hiljuti tuli ühe sellise kohta teade Slovakkiast. Tegu oli lausa rahvusvahelise skandaaliga, kuna toimunu alatusele juhtis tähelepanu juba Ungari välisminister Péter Szijjártó isiklikult.
Nimelt vahistas Slovakkia Korruptsioonivastane Agentuur hiljuti riigi endise politseijuhi Tibor Gašpari, süüdistades viimast korruptsioonis. Kuna see juhtus 48 päeva enne sügisesi parlamendivalimisi, Gašpar kandideerib seal aga Slovakkia menukaima erakonna „Suund–sotsiaaldemokraatia" valimisnimekirjas, siis oligi kerge märgata vahistamise poliitilist ajendit. Seda enam, et oma nimele vaatamata on see erakond rahvusmeelne ja globalismivastane ning seetõttu globalistidele Slovakkias suureks pinnuks silmas.
Gašpari vahistamise vastu protestinud Szijjártó kirjutas 12. augustil „Facebookis", et käib ülemaailmne ajujaht rahvusmeelsetele poliitikutele, kes on julgenud vastu seista rahvusvahelisele liberaalsele peavoolule. Ühe näitena selle kohta nimetaski Szijjártó siis Gašpari-juhtumit.
Seosele Gašpari vahistamise ja peatsete parlamendivalimiste vahel juhtis tähelepanu ka Ungari välisministeeriumi kantsler Tamás Menczer. Tema sõnum oli ühene: Ungarit on süüdistatud teiste siseasjusse sekkumises; meie ei sekku Slovakkia siseasjadesse, kuid ärge pidage meidki lihtsameelseks, et me ei taipa, miks vahistati Gašpar just nüüd.
Slovakkia ungari rahvusest peaminister Lajos Ódor tegi küll kohe õienduse, et Gašpari-juhtumil polevat mingit poliitilist tausta, ent see ei mõjunud veenvalt. Kogu lugu ähvardas paisuda vägevaks rahvusvaheliseks skandaaliks. Asi lõppes sellega, et Gašpar lasti 13. augustil – pühapäeval, uue nädala algust ära ootamata! – uuesti vabadusse.
Miks oli globalistidest ränk viga valida ulukpoliitikuks Riina Solman
Isamaa aseesimees Riina Solman on eestimeelsetest poliitikutest kahtlemata üks tuntumaid ja mõjukamaid. Formaalloogika järgi olnuks seega täiesti põhjendatud valida klaperjahi objektiks just tema. Kui õnnestunuks ta rivist välja viia või vaguraks sundida, siis olnuks see globalistide kohalikele käepikendustele suur võit.
Ent ründajad tegid valearvestuse: jätsid tähelepanuta oma „uluklooma" iseloomu. Ütleb ju sõjapidamise aabitsatõde, et rünnak tuleb suunata nõrgimasse kohta, ahela nõrgima lüli vastu. Igaüks, kes Riina Solmanit vähegi tunneb, see teab, et tema puhul on tegu küll kõike muud kui nõrga koha või nõrga lüliga.
Solmanil on olemas kõik väljapaistvale riigitegelasele vajalikud omadused: 1) kaunis välimus, 2) meeldiv, ilmekas ja veenev hääl, 3) oivaline väljendusoskus nii kõnes kui kirjas, 4) südikas iseloom, 5) suurepärane suhtlemis-, koostöö- ja kombineerimisoskus, 6) lai ja mitmekesine tutvusringkond, 7) piisavalt võimalusi oma seisukohti avalikkuses levitada, 8) asjatundlikkus mitmes valdkonnas, 9) missioonitunne, kindel veendumus, et ta ajab õiget asja ja et tänu sellele on ta kohal pidevalt Kõigevägevama kaitsev käsi. Ja globalistid otsustasid rünnata SELLIST poliitikut, pealegi veel ühes tolle meelisvaldkonnas!
Ainus võimalus Solmanile kas või kuidagi vastu saada olnuks saata talle vastu mõni vähemalt sama võimekas isiksus. Sel juhul võinuks jõuproov lõppeda viigiga. Aga kust sellist isiksust võtta? Igatahes Eesti praeguses valitsuses ega valitsuserakondade parlamendirühmades pole ainsatki (!) poliitikut, keda võiks isikuomadustelt ja seeläbi ka mõjukuselt pidada Solmanile võrdseks vastaseks. Tõsi, mõni üksik neist on kunagi tõesti olnud sama võimekas, ent on poliitikuna pideva vale sees elades ja loomuvastasust õigustades oma mõjukuse kaotanud. (Opositsioonipoliitikute seas muidugi üksikuid Solmanile enam-vähem võrdseid vastaseid leiduks, ent nemad jälle pole ta ründamisest üldsegi huvitatud.)
Solmanit eksikombel sobivaks ulukpoliitiku-kandidaadiks pidanud isikud ja rühmitused saavutavad soovitule hoopis vastupidise: nende rünnatu läheb senisest veelgi paremasse vormi ning suurendab oma mõjukust ühiskonnas. S.t. muutub veelgi tugevamaks kui praegu juba on. Seega tulnuks globalistide siinsetel käepikendustel ta „rajalt mahavõtmiseks" leida kas midagi tunduvalt kaalukamat, või leida ulukpoliitikurolli üldse keegi teine.
Globalistid tõukavad Isamaad EKRE embusse
Riina Solmani vastu klaperjahi käivitanud isikud ja rühmitused tegid – nende seisukohast – veel ühe ränga valearvestuse: tugevdasid Isamaa seda tiiba, kes pooldab koostööd EKRE-ga. On ju Solman üks selle tiiva mõjukamaid esindajaid. Tõsi, ta pole EKRE suhtes kaugeltki kriitikavaba, ent annab endale aru, et kui jutt on eestluse kaitsest, siis on EKRE selleks hulga sobivam liitlane kui näiteks reformierakond. Reformierakonna juhitava valitsuse eestlusevaenulikud sammud pärast viimatisi riigikogu valimisi on üksnes kinnistanud selle eelistuse põhjendatust.
Isamaas leidub muidugi ka reformierakonna-meelne tiib. Ent pärast seda, mida Kaja Kallas ja Ko. on teinud praeguses valitsuses, on selle tiiva mõju selgelt kahanenud. Kui Kallas peaks mingil põhjusel tegema Isamaa juhtkonnale ettepaneku minna taas valitsusse (näiteks sotsiaaldemokraatide asemel), siis oleks Isamaa juhtkonnal üliraske, sisuliselt ilmvõimatu püüda väga suurele osale liikmetest ja valijatest valitsusseminekut „söödavaks teha".
Reformierakonna juhitavasse valitsusse minek näitaks ju selgelt, et juhtkonnal puudub austus nii iseenda, oma erakonna põhimõtete kui ka liikmete ja valijate vastu. Teisisõnu: tegu oleks poliitilise enesetapuga. Seda aga vaevalt sooviks juhtkonna ükski liige.
Kui EKRE juhtkujudel jätkub oidu hoiduda Isamaa kallal õiendamisest, Isamaa varasemate valikute halvustamisest, seda eriti praegu, Solmani-vastaste rünnakute ajal, siis on mõlema rahvuskonservatiivse erakonna taaslähenemine kindel. Tõsi, siis juba kui võrdne võrdsega, mitte enam suure ja väikse vennana.
Tõdegem seega: globalistidel on küll palju raha, ent vähe mõistust. Muidu osanuks nad ette näha, milleni viib nende otsus valida ulukpoliitiku-rolli Riina Solman.
Nüüdseks on rollid vahetunud ja taanduda tuleb juba äsjastel ründajatel endil. Millal andestab neile ja teeb nende tagaajamisse vaheaja aga ülesärritatud Raudne Riina, näitab juba tulevik. Jääb vaid loota, et neid ootab parem saatus kui „Kukerpillide" laulu „Inimjaht" saakloomi…