Tööandjate keskliit märgib, et automaksu eesmärk on väga ebaselge. Samuti on vale kehtestada automaksu olukorras, kus on kõrge inflatsioon ja muud maksud tõusevad.
„Eesti ettevõtjaid ja tarbijaid tabavad lähiajal niigi mitmed olulised maksutõusud, mis suurendavad kulusid ja kergitavad inflatsiooni," seisab keskliidu poolt rahandusministeeriumile saadetud kirjas. „Eesti SKP on viis kvartalit järjest vähenenud, tööpuudus kasvab ja ettevõtete konkurentsivõime eksporditurgudel on tõsise surve all. 2023. aasta riigieelarve maksulaekumised on aga varem prognoositust ligi miljardi võrra suuremad. Selles kontekstis on uue maksu kehtestamise otstarbekus enam kui kaheldav."
Tööandjate keskliit (TKL) toob välja ka selle, et valimistel Reformierakond ja Eesti 200 maksutõusust ja automaksust ei rääkinud. „Enne valimisi andis ka vähemalt kahe valitsuserakonna valimisprogramm lootust, et eelarvet püütakse pigem reformidega tasakaalu viia ja maksukoormus ei tõuse. Automaksule valijatelt mandaati ei küsitud."
TKL juhib rahandusministri tähelepanu sellele, et automaksu eesmärk on väga segane, selgust ei ole toonud ei seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK) ega ka koalitsiooni esindajate sõnavõtud. „Mitut eesmärki korraga efektiivselt täita ei saa," osutab TKL ja lisab, et VTK on just selles osas väga nõrgalt koostatud.
TKL tõdeb, et tegelikult on Eestis autode kasutamine juba maksustatud, seda nii läbi kütuseaktsiisi kui ka käibe- ja erisoodustusmaksude näol. Ühtlasi tuleks automaksu mõju hinnata koos planeeritava kütuseaktsiisi tõusuga ja emissioonikaubanduse laienemisega transpordisektorile.
TKL nendib, et autostumisest võib rääkida vaid Tallinnas ja Harjumaal, mujal on inimeste liikuvus tugevas seoses heaolutaseme ja majanduskasvu potentsiaaliga. TKL tõdeb, et maapiirkonnas on auto kasutamine tihti kuluefektiivseim ja ratsionaalseim valik.
Toimetas René Allik