Teisipäeval üllitatud intervjuus teatas Ameerika Ühendriikide president Donald Trump, et ta kuulutab Mehhiko narkokartellid välismaisteks terroriorganisatsioonideks. Vaatlejate ja asjatundjate hinnangul tähendab selline otsus sisuliselt sõda Mehhikoga, kuna kartellid kontrollivad suurt osa riigist, kirjutab Karol Kallas.
Tuntud ajakirjanik Bill O'Reilly'ile antud intervjuus rääkis Trump, et sellise plaaniga on tema valitsus tegelenud viimased üheksakümmend päeva. See pole ainult kättemaks 4. novembril Mehhikos Sonora kartelli poolt tapetud üheksa naise ja lapse eest, vahendab The Federalist.
Noorima tapetu vanus oli ainult kaheksa kuud ja kõik olid juba kümneid aastaid Põhja-Mehhikos pesitsenud mormoonide kogukonda kuuluva LeBaroni perekonna liikmed.
Kui viidatud massimõrvale lisada oktoobrikuine Mehhiko Rahhvuskaardi häbiväärne alistumine Sinaloa kartellile Culiacani linnas, siis peaksid viimasedki optimistid tunnistama, et Mehhiko on nurjunud riik, mis on langenud narkokartelle juhtivate sõjapealike võimu alla.
Kunagi varem pole Mehhikos mõrvatud nii palju inimesi kui viimase kahe aasta jooksul ja riigi nõdral presidendil pole mingit plaani sellise õudusega võitlemiseks ning ta korrutab lahendusena oma mõttetut kampaanialoosungit "kallistused, mitte kuulid" (abrazos, no balazos).
Sellest, et Mehhiko sipleb sügaval kriisis, on aru saamas ka Washingtoni poliitikud. Käesoleva nädala esmaspäeval saatsid senaatorid Ben Sasse ja Mike Lee kirja välisministrile Mike Pompeole, rahandusministrile Steve Mnuchinile ja FBI direktorile Christopher Wray'ile, et need rakendaksid USA kodanike massimõrvas süüdi olevate kartellide suhtes sanktsioone.
Senaatorid soovivad, et Trumpi administratsioon rakendaks kartellide vastu täie jõuga ja loovalt talle Tähtsa Nina (Kingpin act) ning Magnitsky Seadusega (Global Magnitsky Human Rights Accountability Act) antud volitusi.
Mitmed USA Kongressi saadikud, nagu näiteks Texast esindav Chip Roy, esitasid märtsis arutamiseks eelnõu, millega kuulutataks Mehhiko narkokartellid terroristlikeks organisatsioonideks. Härra Roy, kes esindab Texase piirilähedast valimisringkonda, on häälekas piiri kindlustamise pooldaja ja tema sõnul kontrollivad Mehhiko USA piiril toimuvat suuremas osas kartellid.
Kuna Roy on vabariiklane ja Kongressis on enamus Demokraatide käes, siis jäi aasta esimeses pooles tema seaduseelnõu toppama. Kuid Ameerika pere massimõrv on selle taas tähelepanu keskmesse tõstnud ja seaduseelnõule on viimaste nädalate jooksul lisandunud hulgaliselt toetajaid.
Käesoleval nädalal käivitas LeBroni perekond (või hõim) allkirjade kogumise Valge Maja petitsioonile, millega soovitakse Mehhiko narkokartellid kuulutada terroristlikeks organisatsioonideks. Samuti käesoleval nädalal avalikustatud ilmavõrguleheküljega Justice for LaMora (Õiglus LaMorale) soovitakse tähelepanu juhtida Mehhikos üha hullemaks minevale kartelliolukorrale.
Kõik sellised seadusandlikud algatused on vajalikud ja kartelliliikmete ning nendega seotud poliitikute-ärimeeste varade külmutamisest-konfiskeerimisest on teatud määral kindlasti kasu. Kuid sellele lisaks on vaja ka palju jõulisemat lähenemist. Nii nagu USA kütib al-Qaeda ja Islamiriigi võrgustikke ning inimesi, peaks seda tegema ka kartelli liikmetega. Kui ilma sihtriikide heakskiiduta operatsioonid viisid siit ilmast bin Ladeni ja Abu Bakri, siis sama sihikindlalt peaks suhtuma ka Mehhiko narkokartellidesse. Mehhiklased eesotsas presidendiga uluvad juba täna sellise väljavaate peale, kuid ise pole nad olukorra lahendamiseks võimelised suurt midagi tegema.
Hetkel on küll FBI kaasatud LeBaroni pere massimõrva uurimisse, kuid suuremas osas jäävad kartellide toime pandud kuriteod Mehhikos karistuseta.
Kartellidega sõja pidamine on ohtlik, keeruline ja suuremahuline ettevõtmine. Kuid tõde on ka see, et Mehhikos läheb olukord iga päevaga järjest hullemaks ja kunagi peab keegi kuskil sellele reageerima.
Mingi plusspunkt on kindlasti ka see, et kui kartellidest saavad terrorijõugud, siis ei tegele nendega enam USA tsiviilvõimud, vaid sõjavägi ja selle laadsed julgeolekujõud. Vangi langenud inimesi ei panda tavavanglatesse, vaid saadetakse Guantanamosse või sarnastesse nimetutesse kinnipidamisasutustesse.
Parafraseerides kuulsat mõttetera: kui sinu sõjavägi ei saa riigis korra hoidmisega hakkama, teeb seda lõpuks mingi teise riigi sõjavägi.