Donald Trump kommenteerimas seniseid tulemusi. Foto: Scanpix

Käesoleva aasta Ameerika ühendriikide presidendivalimised on üle pika aja sellised, kus kindel võitja ei selgunud USA põhiseaduses ette nähtud valimispäeva, 3. novembri, hilisõhtuks. 

Käesoleva ülevaate kirjutamise ajaks on olukord veel niivõrd-kuivõrd, kuigi märgatavalt oma kohta kaitsva presidendi Donald Trumpi kasuks, lahtine. 

Valimisjaoskondade sulgemise järel pöördus Trump Valges Majas ajakirjanike ja toetajate poole ning teatas: “Üks grupp õnnetukesi tahab valijaid nende häältest ilma jätta ja me ei kavatse seda lubada. … [Nende valimiste näol on tegu] Ameerika avalikkuse petmisega. See on häbi meie riigile. Otse öeldes, me oleme need valimised võitnud. Me läheme selle asjaga ülemkohtusse. Me võidame need valimised ja nii palju kui mina asjast aru saan, me oleme need juba võitnud.” 

President jätkas: “Me tahame, et hääletamine [peale valimisjaoskondade sulgemist] peatataks. Me ei taha, et hommikul kella nelja ajal leitakse kuskilt veel üle lugemata hääletussedeleid ja lisatakse need hääled tulemustele.”

Demokraatide presidendikandidaadi Joe Bideni kampaania juht Henry Comez üllitas selle peale eksitava teadaande: “Presidendi avaldus, millega ta tahab lõpetada ära seaduslikult antud häälte ülelugemise on nördimapanev ja ebatäpne.” Korrates üle: Trump ei tahtnud ära lõpetada häälte ülelugemist, vaid takistada valimispettuseid. Seda, et varahommikul on “kuskilt” suurel hulgal demokraatidele vajalikke hääli juurde leitud, on varem korduvalt juhtunud.

Paistab, et varaseid hommikutunde, millele Trump osutas, oli tal põhjust peljata. Wisconsini osariigis. 4. novembri hommikul kell 4.30, kui oli loetud 94 protsenti häältest, juhtis Trump turvaliselt 109 000 häälega. Kui kell 4.44 avaldati järgmised tulemused, oli Biden saanud äkki juurde 137 000 häält, mis viis 95 protsendi loetud häälte juures Bideni Wisconsinis Trumpist mööda. Wisconsini osariigist saab seal võitnud presidendikandidaat kümme valijameest.

Nõndanimetatud “kaalukeele” osariikides on juhtunud valijate ja hääletamisega pehmelt öeldes kummalisi asju. Pennsylvanias ei avatud õigel ajal kahte jaoskonda, kuna kõik häältelugemismasinad – USA-s hääletatakse paberil, aga hääli loevad spetsiaalsed masinad – olid rivist väljas. Masinad loevad ainult musta tindipliiatsiga täidetud valimissedeleid, kuid Arizonas anti valijatele paberite täitmiseks pastapliiatsid ja ohtralt muud sarnast.

Täiendatud 10. novembril – Valijatele jagati hääletamiseks markereid. Maricopa maakonna ametnike sõnul ei lähe markeritega märgitud häälte puhul tint laiali. Arizona peaprokurör Mark Brnovich teatas, et olles problemaatilise maakonna ametnikega asja uurinud, on ta jõudnud järeldusele, et hääled läksid siiski arvesse. Peaprokuröri büroo sai küsimuses sadu kaebusi murelikelt hääletajatelt. Büroo rõhutas, et kahtlusi ei saa nimetada “vandenõuteooriaks”, vaid need vajasid põhjalikku uurimist.

Kõige tõsisemaks “üllatuseks” võib pidada seda, et demokraatide kontrolli all olevates, kuid kaalukeele osariikides, ühel hetkel häälte lugemine katkestati. 

Konservatiivse vabaühenduse Turning Point USA loovjuht ja ajakirjanik Benny Johnson avaldas Twitteris oma pahameelt: “Mitte kunagi oma elu jooksul pole ma näinud, et mõni osariik peatab ilma olulise põhjuseta häältelugemise. Ja nii juhtub “ainult” kaalukeele osariikides, mida juhivad Demokraadid. See on kodumaine valimistesse vahele segamine. Ülemkohus peab selle pettuse purustama.”

Selline häälte lugemise ööseks katkestamine on kõige kahtlasem Pennsylvania osariigis. Uuringuettevõtte ja uudistekanali Real Clear Politics asutaja ja juht Tom Bevan säutsus: “Aidake mind minu matemaatikaga. Trump juhib hetkel Bideni ees Pensylvanias 680 000 häälega. Kui neil on veel üle lugeda üks miljon häält, peab Biden vahe tasa tegemiseks koguma sajast häälest 84 [84% häältest].” Mis, arvestades hääletamise senist kulgu, nõuaks tõelist imet.

Teistes kaalukeele osariikides on olukord järgmine:

Georgia – loetud on pea 99 protsenti häältest ja Trump juhib kahe punktiga.

Iowa – loetud on 99 protsenti häältest ja Trump juhib rohkem kui 8 punktiga.

Michigan – Loetud on 87 kuni 99 protsenti häältest ja Trump juhib vähem kui ühe punktiga.

Ohio – loetud on 94 protsenti ja Trump juhib rohkem kui 8 punktiga.

(Allikas: https://results.decisiondeskhq.com)

Täpsustatud 10. novembril – nimetatud loetelus on tegelikult kajastatud jaoskondadesse saabunud häälte, mitte üle loetud häälte protsendid.

Demokraatide jaoks oli valus kaotus Trumpi ülekaalukas võit Florida osariigis ja Vabariiklaste jaoks suhteliselt valus seni suhteliselt kindlalt vabariiklaste poole kaldu olnud Arizona osariigi kaotus. Viimase puhul võib välja tuua kaks olulist põhjust: Trump ei kannatanud silmaotsastki süvariigi-elukast ja “igaveste sõdade” pooldajast vabariiklast John McCaini ja on selle tõttu tülis tema Arizonas väga mõjuka perekonnaga. Teiseks põhjuseks on, et inimesed, kellel on selleks vähegi võimalus, põgenevad hullumeelse California demokraatliku režiimi käest ja üheks esimeseks valikuks, kuhu minnakse, on kõrvalasuv inimsõbraliku maksupoliitikaga Arizona osariik. Paraku kui California demokraadid Arizonasse kolivad, ei muutu nad vabariiklasteks ja valivad demokraatide režiimi omale järele.

Teine põnts Demokraatide lootustele on, et viimaste andmete kohaselt jääb Senat häältega 47-53 Vabariiklaste kätte. Senati puhul tuleb ära märkida ka see, et esimest korda valiti Delaware’i osariigist sinna avalikult muutsooline (mees, kes arvab, et ta on naine) demokraadist senaator Sarah McBride. Täpsustatud 10. novembril – McBride valiti Delaware’i osariigi senatisse, mitte USA senatisse.

Kuid Trump Trumpiks ja seniilsed presidendikandidaadid seniilseteks demokraatideks: kõige suuremad kannatajad, kaotajad, maine täis tegijad ja nii edasi on peavoolumeedia, suurem osa uuringuettevõtetest ja nendega kooris kaasa arvav ja selgitav nomenklatuur. Kui enne valimispäeva ennustati “sinist lainet” (USA Demokraatide värv on sinine) ja Bidenile vähemalt 10+ kuni mitmekümmne protsendist ülekaalu Trumpi ees, siis tegelikkuses on osutunud, et taas on kordumas 2016. aasta. Peavoolumeedia ja suured uuringuettevõtted ning nomenklatuursed arvajad – sealhulgas Eestis, nagu näiteks miksermihkelsonid ja igasugused “gurud” – on osa suurest progressistlikust inimeste meelsuse kujundamise tööstusest. Kindlasti pole Trump üdini “hea”, kuid tema näol on tegemist päris suure kaikaga Hea Uue Ilma ehitajate meelsuse kujundamise tööstuse kodarate vahel ja sellisena on ta hea ka kõikidele arukatele ning mõistlikele inimestele Eesti vabariigis.

Uuringuettevõtte Ühiskonnauuringute Instituut juht Peeter Espak kirjutas ühes sotsiaalvõrgus: “Valimistulemus pole USAs küll kindel, kuid 30. septembril ütlesin Vikerraadiole, et pakun võitjana Trumpi. ERR portaal refereeris samuti. Tegelikult ma aga ei kasutanud ei kõhutunnet ega ühtegi mambodzambolikku loogikat, vaid lihtsalt lähtusin 2016. ja 2018. täpseima valimisküsitluse teinud firmade andmetest. Eeldasin, et ettevõte, mis tegi parimad tulemused kahel eelmisel valimisel, peaks olema suurima tõenäosusega kõige täpsem ka aastal 2020. Täpseimad olid Trafalgar Group, mida USAs demoniseeritakse kõikjal ning ka Rasmussen, mille kohta kasutatakse ka alati väljendit “kallutatud”. Isegi kui Trump ei saa presidendiks – siis paha oli vaadata ka meie ajakirjanduses levivaid libauudiseid Bideni kindlast võidust – kuigi ratsionaalse ja teadusliku loogika kohaselt oli seis kas 50-50 või siis pigem paari protsendiga Trumpi poole kaldu. Täpseid küsitlusfirmasid ei kasutanud meie ajakirjandus suures osas tõenäoliselt maailmavaatelise kallutatuse tõttu – valiti need, kes andsid “õige vastuse”. Ka Bideni võidu puhul oli valimistulemuse ennustuses täpseim Trafalgar ja Rasmussen.”