USA demokraatide presidendikandidaat Joe Biden. Foto: Scanpix

Obama administratsiooni liikmete hulgas, kes paljastasid Trumpi riikliku julgeoleku nõuniku Michael Flynni vestlused Venemaa suursaadikuga, oli ka praegune demokraatide presidendikandidaat Joe Biden. 

2016. aasta detsembri lõpus, kui Obama ametiaeg lõppemas oli, vestles Flynn telefoni teel Venemaa suursaadiku Sergei Kisljakiga. Teemaks tulid Obama poolt värskelt Venemaale kehtestatud uued sanktsioonid, mis olid mõeldud karistusena väidetava valimistesse sekkumise eest. Flynn palus Kisljakil olukorda mitte eskaleerida.

Kõnesid kuulas aga pealt luureagentuur NSA, kust info liikus edasi Obama administratsiooni liikmetele ja lekitati lõpuks meediasse. Kõnede ümber, mis olid tõenäoliselt üsna rutiinsed – uue administratsiooni liikmed suhtlevad tavapäraselt välisriikide valitsustega, et nö “sisse elada” – köeti üles skandaal, justkui oleks Flynn ja laiemalt Trumpi administratsioon venelaste taskus.

Flynn ei teinud oma elu lihtsamaks sellega, et väitis, nagu poleks sanktsioonid üldse jutuks tulnud. Peagi tuli vale ilmsiks ning ta sunniti ametist lahkuma, millele järgnes pikk uurimine. Flynn tunnistas end lõpuks valetamises süüdi, kuid otsustas mõne kuu eest siiski edasi võidelda, kuna tema sõnul oli FBI teda ähvardanud.

Paljastajaid terve hulk 

Trumpi administratsioon on viimasel ajal Flynni kaasuse tõsiselt käsile võtnud. Tänavu 4. mail saatis NSA juht Paul Nakasone USA luurekoordinaatori kohusetäitjale Richard Grenellile viimase palvel nimekirja ametiisikutest, kes perioodil 8. novembrist 2016 kuni 31. jaanuarini 2017 palusid võtta kate maha (nn unmasking) Flynni nimelt erinevates NSA poolt koostatud luureülevaadetes, vahendas Daily Mail.

Grenell viis nimekirja seejärel justiitsminister Bill Barrile ning jagas seda eile ka kahe vabariiklasest senaatori, Charles Grassley ning Ron Johnsoniga.

USA luure kuulab tavapäraselt pealt erinevaid välisriikide saadikuid, ametnikke jms. Selle käigus võidakse peale sattuda ka vestlustele, mida nood peavad USA kodanikega. Riigi seadused ei luba aga luurel omaenda kodanikke jälgida. Seetõttu tuleb luureraportites USA kodanike nimed kinni katta.

USA valitsuses on siiski kokku 20 ametikohta, mille täitjatel on õigus neid nimesid paljastada, kui selleks on põhjendatud alus. Flynni kohta infot küsinud ametiisikuid oli kokku 16. Tema nimi esines hulgas NSA raportites, mille täpne arv on endiselt salastatud.

Lisaks Bidenile küsis Flynni kohta infot ka näiteks USA suursaadik ÜRO juures Samantha Power; Grenelli eelkäija luurekoordinaatori kohal James Clapper; CIA juht John Brennan; USA suursaadik Venemaal John Tefft; USA suursaadik Türgis John Bass jne. Infot küsis ka hulk NATOga seotud isikuid. Lisaks neile teadis asjast ka president Obama, kuigi pole selge, kes talle infot andis.

Bassiga seoses tuleb mainida, et Flynn oli varem tegelenud ka Türgi valitsuse heaks lobitöö tegemisega.

Oluline on märkida, et vähemalt teoreetiliselt ei teadnud ametiisikud, kelle nimelt nad katte maha võtavad. Kui lähtuda seisukohast, et tegu oli teadliku oma poliitilise oponendi ründamisega, oleks ametiisikutel pidanud olema juba varasem teadmine selle kohta, et katte taga on just Flynni nimi.

USAs on olukord väga terav

Teatavasti otsustas justiitsminister Barr värskelt Flynni uurimise lõpetada. Tema hinnangul oli FBI selle algatanud ilma mingi reaalse põhjenduseta ja sisuliselt Flynni lõksu püüdnud, korraldades temaga näiliselt süütu kohtumise.

Kuigi Flynni vestluses Kisljakiga polnud midagi ebaseaduslikku, sai ta süüdistuse FBIle selle sisu kohta valetamises. Barri hinnangul ei ole aga sellises vassimises midagi ebaseaduslikku, kuna FBI teadis niigi, millest kaks meest rääkinud olid.

Nüüd on USAs käimas kaks paralleelset skandaali. Kui Trumpi toetajad süüdistavad Obama administratsiooni oma poliitiliste oponentide järel luuramises, siis demokraatide meelest on Flynni juurdluse lõpetamine korraldatud Trumpi enda käsul. Mõlemad pooled räägivad sellest, kuidas “õigusriik on ohus”.

Tekkinud olukord on taas käivitanud debati selle üle, kas USA luureteenistuste võim riigi kodanikke jälgida on kasvanud liiga suureks. Märkimisväärne on see, et 2017. aastal paljastati lisaks Flynnile veel tervelt 9528 ameeriklase nimed. Mullu oli neid lausa 10 012.

Bideni jaoks ähvardab aga teema saada tõsiseks poliitiliseks probleemiks. Alles hiljuti väitis ta telekanalile ABC antud intervjuus, et ei teadnud Flynni suhtes algatatud uurimisest midagi.