Michae Gove Ühendkuningriigi Parlamendis kõnet pidamas. Foto: Scanpix

Täna alanud läbirääkimiste eel on Ühendkuningriik hoiatanud Euroopa Liitu, et kui juuniks ei saavutata kaubandusläbirääkimiste üldise raamistiku osas kokkulepet, siis need lõpetatakse.

Ühendkuningriigi valitsuskabineti minister (Minister of Cabinet Office) Michael Gove teatas kõnes parlamendisaadikutele, et Ühendkuningriik soovib jõuda laiaulatusliku kaubandusleppeni Euroopa Liiduga kümne kuu jooksul, vahendab BBC.

Samas ei ole ministri sõnul Ühendkuningriik nõus mitte karvavõrdki andma järele Euroopa Liidule nõudmistele, et Ühendkuningriik joondaks oma seadused Euroopa Liidu reeglite järele. “Me ei kauple oma suveräänusega,” teatas Gove.

Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi kaubandusläbirääkimised algavad täna ja riigi valitsus on üllitanud 36-leheküljelise dokumendi kõneluste eesmärkidega.

Ühendkuningriik läheb kõnelustele vastu järgmiste seisukohtadega:

  • Ühendkuningriik ei aruta ühtegi kokkulepet, mis ei jäta riigile täielikku kontrolli oma seaduste ja poliitika üle.
  • Ühendkuningriik üritab Euroopa Liiduga saavutada sarnase kaubanduskokkuleppe, nagu need on Liidul sõlmitud Kanada, Jaapani ja Lõuna-Koreaga.
  • Ühendkuningriigis ei hakka kehtima ükski Euroliidu seadus ja riik ei kuulu Euroopa Kohtu jurisdiktsiooni alla.
  • Juhul kui kaubanduskokkulepet ei õnnestu sõlmida, siis sarnaselt Austraaliaga toetub Ühendkuningriik kaubavahetuses Euroopa Liiduga Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglitele.
  • Kalavarude kasutamise leping tuleb sõlmida eraldi, sest alates 2020. aasta lõpust on Ühendkuningriik iseseisev mereriik.
  • Ühendkuningriigi valitsus soovib eeloleva nelja kuuga jõuda Euroliiduga üldise kaubanduskokkuleppe raamistiku osas ühise arusaamiseni, et seejärel hiljemalt septembriks saaks läbirääkimised lõpetada.
  • Kui see nii ei lähe, hakkab Ühendkuningriigi valitsus arutama, kuidas lahkuda ilma leppeta ja jääda peale detsembrit suhetes Euroliiduga WTO reeglite juurde.

Ametlikult lahkus Ühendkuningriik Euroopa Liidust jaanuari lõpus, kuid ta jätkab euroreeglite täitmist seniks kuni kestavad kaubanduskokkuleppe kõnelused.

Ühendkuningriigi peaminister Boris Johnson on lubanud, et kas Brexiti kokkulepe saavutatakse 31. detsembriks 2020, või minnakse ära ilma selleta.

Ühendkuningriigi läbirääkimiste delegatsiooni juhib Johnsoni Euroopa asjade nõunik David Frost ja Eurodelegatsiooni jätkuvalt Michel Barnier.

Kaardid on ümber mängitud

Kui varem oli euroliidul tegemist peaminister Theresa May’ga ja liidu poolt oli nn remoanerite (poliitikud, kes tahtsid Brexiti referendumit tagasi pöörata; remain-jääma ja moan–soiguma) enamusega parlament, siis nüüd pole sellest midagi alles ja euroliidule astub vastu senisest märksa ühtsem Brexiti-meelne Briti konservatiivne valitsus, millel on parlamendis 80-kohaline enamus.

Mõlemad pooled nõustuvad, et Ühendkuningriik ei õgvenda keskkonda, tööliste õiguseid ja maksukonkurentsi puudutavaid reegleid.

Kuid ette on näha suuri vastuolusid järgmistes küsimustes:

“(Seaduste) dünaamiline joondamine”: Ühendkuningriik ei taha oma seaduseid muuta, kui seda teeb Euroopa Liit. Euroopa Liit väidab omalt poolt, et selline vabadus annab Ühendkuningriigile konkurentsieelise.

Riigiabi: Ühendkuningriik tahab jättaendale võimaluse toetada kodumaiseid tööstusharusid, mida see heaks arvab. Brüsseli sooviks on, et riigiabi piirangud jääksid kestma igavesti.

Valitsemine: Euroopa Liit soovib sõlmida nn “tipplepingut”, mis hõlmaks kõike alates kalavarudest, lennundusest, energeetikast kuni lõpetades sisserändega. Ühendkuningriik soovib nimetatud valdkondades sõlmida eraldi lepingud.

Kalastamine: Ühendkuningriik soovib sõlmida Euroopa Liiduga kvoodipõhised kokkulepped nagu on Islandi ja Norraga. Euroopa Liit soovib jätkuvalt piiramatut ligipääsu Ühendkuningriigi kalavarudele. (Jutt ei käi ainult Briti saarte ümbrusest. Ühendkuningriigile kuuluvad Falklandi saarte ümber 370 kilomeetrise raadiusega on ühed maailma rikkaimad kalaveed.)

Euroliidu 46-leheküljeisest läbirääkimiste dokumendist selgub, et liit soovib jätkuvalt, et Ühendkuningriik järgiks selle reegleid ning seadusi. Kuid Johnsoni sõnul on kogu Brexiti mõte selles, et Ühendkuningriik saaks teha asju “oma moodi ja paremini.” “Me tahame ainult, et aktsepteeritaks üksteise kõrgeid standardeid ja mõlemal oleks ligipääs üksteise turgudele,” rääkis Johnson BBC-le.

“Meie ei soovi, et euroliit teeks oma seadused iga üksiku Ühendkuningriigi seadusemuudatuse järele ümber ja nii on arusaamatu, miks nemad seda meilt tahavad,” jätkas peaminister.

Kanada laadis kokkulepe

Euroliidu läbirääkimiste delegatsiooni juht Barnier on öelnud, et Brüssel on valmis andma Ühendkuningriigile “super eelisligipääsu” liidu 450 miljoni inimesega turule.

Kuid selleks peab Ühendkuningriik joondama oma seadused euroliidu järgi. Joondamine välistaks aga Kanada-laadis kokkuleppe.

“Ühendkuningriik ütleb, et nad tahavad Kanadat. Kuid probleem on selles, et Ühendkuningriik ei ole Kanada,” rääkis Barnier kolmapäeval ajakirjanikele.

“Ühendkuningriik on Euroliidule palju lähemal ja kaubamahud on märkimisväärselt suuremad,” jätkas prantslasest läbirääkija.

Gove põrutas sellisele väitele kõnes parlamendisaadikutele vastu: “Geograafia ei ole põhjus demokraatia eiramiseks.”

Toimetas Karol Kallas