Neljas olulises Euroopa riigis toimuvad 2027. aastal valimised, raha kellelgi ei ole ja koos sellega väheneb ühispartei poliitikute valmisolek pidada sõda Venemaaga.
Viimase sõjarahastu tarbeks laenas Euroopa Liit kokku 90 miljardit eurot, millest peaks Ukraina ülalpidamiseks ja Venemaaga sõdimiseks kuni 2027. aasta lõpuni. Ukraina seevastu nõuab juba käesoleval aastal juurde ligi 18 miljardit eurot.
29. septembril toimus Brüsselis Euroopa Liidu Komisjoni peakontoris "pingelises õhkkonnas" Ukraina rahastajate kohtumine, vahendab Le Monde.
Üheskoos tunnistati, et Euroopa riikide avalikkus suhtub üha vastumeelsemalt Ukraina eest "püksirihma pingutamisse". Kuna raha pole kuskilt võtta, siis nähakse sisuliselt ainsa võimalusena Venemaa Belgia Euroclearis külmutatud 210 miljardi euro Ukrainale ära andmist.
Peale 2026. aasta rahamurede vajab Ukraina 2027. aastal lisaks lubatud rahale sõjaks Venemaaga ja riigi ülalpidamiseks juurde 69 miljardit eurot.
Vaatamata Ukraina järjest kurvemale olukorrale, Brüsselis lisaraha leidmisesse eriti optimistlikult ei suhtuta. Ühe kohtumisel osalenud diplomaadi sõnul tundub Ukraina aitamine üha enam "kõrbe kastmisena". Kõigele lisaks nõuavad rahastajad raha kasutamise osas Kiievilt aruandlust ja Liit isegi enne lubatud raha ära andmist korruptsioonivastaseid reforme.
2027. aastal toimuvad valimised Prantsusmaal, Hispaanias, Poolas ja Itaalias ning kõigis nimetatud riikids on Venemaa sõja jätkamise otstarbekus poliitiline valuküsimus.
Alates 2027. aastast on Liit ja liiduvabariigid eraldi andnud Ukrainale ligi 225 miljardit eurot.
Nii Ukraina peaminister Serhii Koretskõi kui rahandusminister Serhii Martšenko hoiatavad, et kui lääneriigid kiiresti raha juurde ei anna, siis ei pruugi Ukrainal olla juba oktoobris vahendeid isegi sõduritele-, rääkimata arstide, õpetajate ja teiste riigiteenistujate palga ning pensionite maksmiseks.
Toimetas Karol Kallas