Uusimad andmed näitavad, et tänase seisuga elab 2,5 miljonit poolakat äärmises vaesuses, samas kui 17 miljonit riigi kodanikku – ligi pool Poola elanikkonnast – elab allpool vaesuspiiri ehk "suhtelises vaesuses".
Vastavad andmed pärinevad hiljuti avaldatud raportist nimega „Vaesuse monitoorimine Poolas 2024. aastal". Raport on koostatud EAPN Polska – Euroopa Vaesusevastase võrgustiku Poola allharu poolt.
Viimased järeldused, mis kirjeldavad riigi vaesuse olukorda 2023. aasta lõpus, näitavad, et kõige akuutsemaks probleemiks riigis on äärmuslik ehk absoluutne vaesus. Eriliselt murettekitav on asjaolu, et 2022-23 aastate läbilõikes kasvas absoluutses vaesuses elavate poolakate arv kõigest aastaga 47% võrra tõustes 1,7 miljoni pealt 2,5 miljonini. Absoluutses vaesuses elavaid lapsi oli Poolas hinnanguliselt 500 000.
„Kui inimesel on vähem raha kui elatusmiinimum, on tema elu juba ohus. See on olukord, kus puudub raha eluasemele, toidule, ka kõige odavamatele riietele ning jalanõudele ja ravimitele. Selline on inimene, kes elab äärmises vaesuses," kirjutab väljaanne WP.pl.
EAPN Polska president dr Hab. Ryszard Szarfenberg selgitab, et allpool elatusmiinimumi elavate inimeste arvu järsk kasv on tingitud peamiselt madalast majanduskasvust ning kõrgest inflatsioonist 2023. aasta alguses, mil inflatsioon sõi ära raha väärtuse, ent sotsiaaltoetuste tase jäi muutumatuks.
Kuigi absoluutse vaesuse küsimus on Poolas kõige akuutsem, on kõige levinumaks probleemiks suhtelises vaesuses elava elanikkonna erakordselt kõrge osakaal, kuna andmetest nähtub, et ligi pool Poola 37,6 miljonist elanikust elab suhtelises vaesuses.
EAPN Polska raport seletab suhtelise vaesuse olemust järgnevalt: „Tegemist on olukorraga, kus raha võib küll olla piisavalt, et ellu jääda, kuid seda ei jätku küllaldaselt tööks, enda harimiseks, perekonna ja sotsiaalsete sidemete säilitamiseks ning vähemalt mingilgi määral osalemiseks kultuuris, soetades selleks tarvilikke teenuseid ja kaupu.
Alla sotsiaalse miinimumi elamine tähendab, et raha ei jätku piisavalt selleks, et kasutada kodus internetti, käia kord kuus kinos, lapsega uisutamas või lõbustuspargis, tasuda hambaarsti juures valuvaigisti eest, osta lasteraamatuid, jms".
Toimetas Adrian Bachmann