Ungari valitsuse immigratsioonipoliitikast on saamas Euroopas "peavool". Immigratsiooniküsimus tõuseb ilmselt 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimiste põhiteemaks.
"Ungari näitab tagakiusatud kristlaste aitamises eeskuju teistele maadele, mis on meist palju rikkamad," tõdes peaministri kantselei kirikute ja vähemuste küsimuste eest vastutav ametnik, riiginõunik Miklós Soltész esmaspäeval, 11. juunil, Budapestis peetud konverentsil "Usukogukondade turvalisuse olukord muutuvas maailmas".
Soltészi sõnul oodatakse relvakaubandusega rikastunud ja sõdu lõkkelepuhunud maadelt arusaamist, et nad peavad sõjas hävitatud territooriumitele ka abi osutama. Kuigi immigratsiooni toetavad isikud soovivad nii tehes kergendada rikaste Euroopa maade tööjõupuudust, siis Soltészi arvates on selle läbi eelkõige nõrgenenud Kesk-Euroopa maad. Riiginõunik rõhutas, et Ungari valitsus tahab pakkuda tuge aitamaks eelkõige kristlastel säilitada Lähis-Idas oma kogukondi ja neid tugevdada.
"Seda eesmärki püüavad saavutada kirikute ja koolide taastamisprogrammid ja abirahade programm, mille abil sajad Lähis-Ida noored õpivad Ungari ülikoolides, et hiljem naasta koju ja asuda seal juhtima oma kogukonda," täpsustas Soltész.
Ta kõneles konverentsil ka kolm aastat tagasi valitsenud olukorrast, kui läbi Ungari marssis umbes pool miljonit inimest ja "hoolimata sellest, mis valesid räägitakse," aitas valitsus teha kõik, et keegi ei jääks toiduta ja ravimiteta. "Me ei andnud seda abi aga selleks, et nad võiksid meid okupeerida."
Soltész meenutas, et kaks ja pool aastat tagasi kritiseeriti Ungari poliitilist juhtkonda ja peaministrit tugevalt piirile ehitatava turvatara pärast, ent nüüd peavad väga paljud neid eurooplaste päästjaks. Itaalia ja Austria järgivad Ungari eeskuju ja isegi Merkel on tõdenud, et "Ungari tara kaitseb ka Saksamaad."
"On kahju, et ta ei tunnistanud seda fakti kaks ja pool aastat tagasi," nentis riiginõunik.
Ungari valitsuse immigratsioonipoliitikast ongi saamas vähehaaval Euroopas "peavool". Nii tõdes Euroopa Parlamendi saadik, Ungari parempoolse konservatiivse erakonna Fideszi liige Kinga Gál ajalehele Magyar Hirlap. Euroopa Rahvapartei aseesimehe Gáli sõnul on Austria liidukantsler Sebastian Kurz samuti karm immigratsioonipoliitik. "Tal on seisukoht, millel Ungari peaminister on olnud juba aastast 2015 alates: Schengeni territooriumil ei saa olla liikumisvabadust kui selle välispiir on kaitseta."
Gál sõnas, et selline nägemus on üha enam aktsepteeritud europarlamendi parteirühmas, ent mitte Euroopa liidu juhtide sõnavõttudes. "Kurzi sõnad osutavad, et Euroopa poliitikud on hakanud möönma valijate arvamuse muutumist ja kogu immigratsiooniprojekti ebaõnnestumist. Välispiiride kaitsmine on esmatähtis. Vältimatu on saada kontrolli alla nii mere- kui maismaapiir," viitab Gál Vahemerel toimuvale inimkaubandusele ja selle võrgustikule.
Ta juhib tähelepanu sellele, et praeguses olukorras otsustavad inimkaubitsejad, mitte euroametnikud, kes tuleb Euroopasse: "Nende (ametnike ja salakaubitsejate) jaoks ei tähenda ükski inimelu mitte midagi ja kahjuks aitavad nad ka kodanikeühendusi, kui inimkaup liigub Liibüa vetest Euroopasse."
Gál peab tõeliseks abiks seda, et takistataks tuhandete immigrantide võimalused panna ohtu enda ja oma lähedaste elud. Seetõttu peab tegema selgeks, et ebaseaduslikku immigratsiooni ei tolereerita: "Juba ELi välispiiride taga peab eraldama tõelised pagulased ja elatustaseme tõstjad. Näiteks aastal 2016 Itaaliasse saabunud ebaseaduslikest immigrantidest osutus vaid 3 protsenti tegelikult pagulasstaatuse kõlbulikuks."
Euroopa Parlamendi 2019. aasta valimistest rääkides saab küsitluste järgi öelda, et olulisimaks küsimuseks saab olema immigratsioon. Gáli sõnul on Euroopa Rahvapartei juhid jõudnud selgusele, et valijad tahavad näha neid rääkimas immigratsioonist ja turvalisusest. "Aeg näitab, et me oleme õigel teel," ütleb Gál intervjuus Ungari ajalehele.
Tõlkinud Roland Tõnisson
Päisefoto: Ungari peaminister Viktor Orbán osalemas piirikaitsjate vandeandmistseremoonial 2017. aastal (Scanpix)