Julgeolekuekspert József Horváthi sõnul näeb Ukraina Ungarit järjest sagedamini vaenlasena, korraldab riigis salaoperatsioone ja kasvab võimalus, et hakatakse korraldama sabotaažirünnakuid.
Horváth juhib mõttekoda Iseseisvuse kaitsmise uuringute instituut ja tema sõnul ei kohtle Ungarit vaenlasena mitte ainult Ukraina valitsus, vaid ka hulga lääneriikide salateenistused, vahendab ReMix.
Viimastel nädalatel on nii Ungari kui Ukraina väidetavalt kinni pidanud üksteise luurajaid.
"Ungarist on saanud [Ukraina] lääneriikide horisondil midagi vaenlase laadset. Sellise olukorra valguses pole võimalik välistada võimalust, et Ungaris korraldatakse mingi samalaadne sündmus, nagu oli rünnak Venemaa strateegiliste pommitajate vastu, mida valmistati ette poolteist aastat. Vaadates osutatud rünnaku professionaalset ja pikaajalist ettevalmistust, peab Ungari tulevastel kuudel olema väga valvas," leiab Horváth.
Ungari vaenlase kuvandit suurendab asjaolu, et riigi valitsus vastustab põhimõtteliselt Ukraina liitumist Euroopa Liiduga.
Julgeolekueksperdi sõnul võidakse rünnata elektrivõrku, nafta rafineerimistehaseid ja muud sarnast olulist taristut. Samuti võidakse korraldada valelipu operatsioone.
Horváthi sõnul on Ukraina poolsed rünnakud väga tõenäolised ja mõned NATO riigid võivad seda isegi toetada.
"Parafraseerides Lord Palmerstoni kuulsat tsitaati, sis "Ukrainal pole sõpru, Ukrainal on huvid"." "Jah, nad võivad seda julgeda teha ja ma kujutan isegi ette, et mõned NATO liikmesriigid vaatavad seda parastades pealt."
Ukraina salateenistuste võimekus korraldada välisriikide territooriumitel salaoperatsioone on suur ja paljud pahemliberaalsest nomenklatuurist ei pilgutaks silmagi kui midagi sellist juhtuks Ungariga. Eriti juhul kui pole selge, kes on rünnaku korraldaja.
Rünnakute võimalust suurendab asjaolu, et Ungaris toimuvad 2026. aasta aprillis valimised ja nii Euroopa Liidu nomenklatuur kui Ukraina tänane valitsus näeksid hea meelega, et võimule pääseks progressistlik valitsus.
Toimetas Karol Kallas