Ungari keskpanga juht: euro on suur viga ja lõks

Ungari Keskpanga president György Matolcsy Foto: Scanpix

Ungari keskpanga juht György Matolcsy avaldas Financial Timesis arvamusloo, milles väidab, et “käes on aeg otsida väljapääsu eurolõksust.”

“Keegi on kuskil pähe võtnud kahjuliku dogma, et euro oli Lääne-Euroopa ühendamiseks vajalik samm. Kuid Euroopa ühisraha ei ole mitte kuidagi olnud normaalne lahendus, sest selle olemasoluks pole täidetud vajalikke eeltingimusi,” kirjutab Ungari tähtsaim pangatöötaja.

“Pärast kahte aastakümmet euro kasutuselevõtust pole loodud suuremat osa tugeva maailmavaluuta jaoks vajalikest tugisammastest. Pole olemas ühtset riiki, pole eelarvet, mis kataks 15–20 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, puudub nii eurotsooni rahandusminister kui sellega kaasas käiv ministeerium,” kirjutab Matolcsy.

Pangapresidendi sõnul ei tunnistata endale, et euro loomise tõeliseks põhjuseks oli nõndanimetatud prantsuse lõks. Kui Saksamaa ühines, siis toonane Prantsusmaa president François Mitterrand pelgas Saksamaa suurenevat jõudu ja leidis, et kui riik ütleb lahti oma deutschemargast, siis sellest piisab hoidmaks ära Euroopa saksastumine. Toonane Saksamaa kantsler Helmut Kohl andis järele ja pidas eurot hinnaks, mida tuleb maksta ühinenud Saksamaa eest.

“Mõlemad eksisid,” jätkab Matolcsy. “Meil on nüüd euroopalik Saksamaa, mitte saksalik Euroopa ja euro pole suutnud ära hoida järjekordse jõulise Saksamaa esilekerkimist.”

Ungari pangajuhi arust on “liiga hea, et olla tõsi” euro lõksu langenud ka sakslased ise. Lõuna-Euroopa majanduste kaasamine eurotsooni tõi kaasa piisavalt madala vahetuskursi, mis andis sakslastele võimaluse tõusta suurimaks euroliidu eksportööriks. Mis omakorda tegi sakslased pimedaks – nad ei osanud arvestada Hiina tõusuga maailmamajanduse tippu, magasid maha digitaalse revolutsiooni, ei pööranud tähelepanu infrastruktuuri uuendamisele ja neil ei õnnestunud luua tugevaid üleeuroopalisi maailmatähtsusega ettevõtteid.

Ta juhib tähelepanu sellele, et suuremal osal eurotsooni liikmetel läks enne eurot märksa paremini. Euroopa Poliitikauuringute Keskuse uuringust selgub, et esimesest kahekümnest euroaastast on võitnud vähesed, kuid kaotanud paljud.

“Euroopa edulugude tarbeks ei läinud enne 1999. aastat suuremal osal Euroopa edulugudest ühisraha vaja ja suurem osa eurotsooni riikidest pole sellest ka hiljem midagi võitnud. 2008. aasta finantskriisi ja 2011.–2012. aasta eurotsooni majanduskriisi ajal said paljud ühisraha kasutavad riigid kuhjunud valitsusvõlgade tõttu tublisti kannatada. Tasuta lõunaid ei ole olemas ja odavad laenud võivad hiljem minna väga kalliks,” leiab György Matolcsy.

Ungari keskpanga juht viitab Ungari päritolu majandusteadlasele Alexandre Lamfalussyile, kes väitis, et ühisraha on vaja Euroopa riikide vaheliste sidemete tugevdamiseks seismaks vastu Nõukogude Liidule. Kuid selle juures on väike probleem: euro loomise lõppotsus sündis 1992. aastal Maastrichtis ajal, kui Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit tegeles parasjagu lagunemisega. Ühisraha raison d’être sai otsa täpselt siis kui see sündis.

“On saabunud aeg ärgata üles sellest kahjulikust ja viljatust unest. Hea koht alustamiseks oleks tunnistada, et ühisraha on lõks praktiliselt kõigi selle liikmete jaoks – seda erinevatel põhjustel – mitte kullaauk. Euroopa Liidu riigid, nii need, kes on eurotsoonist väljas kui selle sees olevad, peaksid tunnistama, et euro on olnud strateegiline viga. Euro loomise sihiks oli luua globaalne Lääneilma valuuta, kuid selle dollariga konkureerimise ambitsioonidest sai väljakutse USA jaoks. Mis on viinud selleni, et Euroopa Liidu Euroopa Ühendriikide visioon on tähendanud nii varjatud kui avalikku majandussõda USA-ga,” seletab pangajuht.

György Matolcsy arust võiks eurooplased maha matta kahtlase unistuse, et neil õnnestub luua USA-ga konkureeriv maailmavõim. Eurotsooni liikmetele tuleb anda luba rahaliidust lahkumiseks ja need, kes otsustavad jääda, peaksid looma uue, hulga jätkusuutlikuma maailmavaluuta. Ungari keskpanga president soovitab Maastrichti lepingu 30. aastapäeva 2022. aastal tähistada selle ümberkirjutamisega.

Toimetas Karol Kallas

AITA OBJEKTIIVI MISSIOONIL JÄTKUDA!

Tee oma annetus kohe täna! Oluline on iga annetus, sõltumata summast!