Ungari justiitsminister Judit Varga. Foto: Scanpix

Ungari Parlament arutab seadust, mis välistaks, et väidetavalt vangide õiguste eest võitlevad juristid ja inimõiguslaste MTÜd saaksid koos süüdi mõistetud kurjategijatega neilt kohtuasjadelt kasu ning soovitakse selle asemel keskenduda ohvrite abistamisele.

Vangide poolt on Ungari valitsus erinevate juristide ja inimõiguslaste poolt kaevatud kohtusse väga suur hulk kordi. Viimase kolme aasta jooksul on kohtud Ungari valitsuselt vangide kasuks välja mõistnud ligikaudu kümme miljardit forinti (2,8 miljonit eurot).

Spetsiaalselt vangide teenindamisele pühendunud advokaadibüroode ja vangide peamiseks kaebuste teemaks on elamistingimused. Enamasti kaevatakse ülerahvastatuse, puuduliku päikesevalguse ja ebapiisavate sanitaartingimuste peale. Vangide kaebuste kohtusse viimisest on saanud tööstus, mis mitte ainult ei ole põhjustanud Ungari riigile tohutuid kulutusi, vaid ka raputanud ühiskonna usaldust õigussüsteemi vastu, vahendab uudistekanal ReMix.

Seadus töötati välja Ungari justiitsministri Judit Varga eestvedamisel ja selle eesmärgiks on nii õigusbüroode suurte kasumite teenimise lõpetamine vangide kaebuste pealt kui ka kurjategijate asemel kuriteo ohvritele neile tehtud kahju rahaline kompenseerimine. Kuritegude ohvrid, kellele kohtus mõistetakse välja rahaline kompensatsioon, jäävad suuremal osal kordadest sellest ilma, kuna kurjategijatel pole võimalik seda maksta või nad keelduvad seda tegemast. Raha on sellistel puhkudel enamasti jäänudki saamata.

Samal ajal on paljudele kurjategijatele mõistetud välja summad, mis ületavad Ungari keskmist aastapalka kordades ja selliseid kahjutasusid mõistetakse vaatlejate hinnangul välja suhteliselt tühiste ebamugavuste eest.

Ühel sellistest juhtudest said Ungari õpetaja Lajos Szögi mõrvarid mitu miljonit forinti kompensatsiooni, et nende kongis polnud piisavalt päikesevalgust. Mõrv pandi toime 2006. aastal Olaszliszka külas kui vihane jõuk, kes reageeris liiklusõnnetusele, peksis õpetaja tema kahe tütre silme all surnuks. Kui Ungari üldsus sai teada, et kurjategijatele on selline tasu määratud, põhjustas see ühiskonnas märkimisväärse pahameeletormi.

Kui Varga ettepanek saab seaduseks, siis iga vangide kasuks välja mõistetud rahasumma hoitakse võimude poolt kinni seniks, kuni on tehtud selgeks kas konkreetse kurjategija toime pandud kuritöö ohvrite nõudmised kurjategija vastu on rahuldatud. Esmalt rahuldatakse ohvrite nõudmised ja kui midagi kurjategija kasuks välja mõistetud rahast järele jääb, alles siis kantakse see kurjategijale üle. 

Välja mõistetud summat ei deponeerita aga mitte õigusbüroode pangaarvele, vaid nende vanglate arvetele, kus vange kinni hoitakse. Vangid saavad raha kätte alles siis, kui neil on karistus kantud. Kuna õiguskulud peab kandma kaebuse esitaja, siis tähendab see selgelt, et õigusbüroodel peaks kaduma ära igasugune huvi vangidega kasu saamise eesmärgil tegemist teha. 

Vangide kohtuasjade tööstusel on ka poliitiline mõõde, sest seda kaitsevad inimõiguste sildi all mitmed vabaühendused, millest tuntum on Ungari peaminister Viktor Orbani suhtes äärmiselt kriitiline Ungari Helsingi Komitee.

Paljud juristid, kes on osalised vangide kohtuasjade tööstuses, on varem olnud seotud Helsingi Komiteega. Üheks selliseks on näiteks ühe Tšehhi õigusbüroo jurist Georgely Fahidi, kes on komitees olnud intern. Samamoodi on vangide kohtuasjatööstuses osaline ja kasusaaja tuntud advokaat ning liberaalne aktivist György Magyar.

Magyar on näiteks Ungari valitsuselt vangide kasuks võidelnud kohtutes välja üle ühe miljoni euro.

Vangide kohtuasjad Ungari valitsuse vastu on muutunud nii massiliseks, et valitsus otsustas käesoleva aasta kevadel peatada kõik vangidele välja mõistetud kompensatsioonide väljamaksed õigusbüroode ja vangide arvetele. Sellise otsusega pole rahul Helsingi Komitee, mis on Ungari valitsuse peale esitanud kaebuse Euroopa Nõukogule.

Ungari valitsus on samal ajal tegemas ka jõupingutusi leevendamaks vanglate ülerahvastatust. Ainuüksi 2020. aastal on juurde loodud 3000 vanglakohta. 

Käesoleva aasta septembris oli Ungari keskmine brutopalk 392 349 forinti (1083€).

Toimetas Karol Kallas