Seoses NATO idatiiva riikide välisministrite kohtumisega Tallinnat külastanud Ungari välisminister Péter Szijjártó tõdes Objektiivile antud intervjuus, et Ungari meedia olukorrast on välismaalastele maalitud eksitav pilt ja tegelikkuses on liberaalseid ja konservatiivseid väljaandeid ligikaudu võrdselt. Rahvusvahelise liberaalse peavoolu suhtumises valitseb aga silmakirjalikkus – ühelt poolt rahastavad ka Ungari liitlasriigid kohalikke valitsuskriitilisi väljaandeid, teisalt aga sildistatakse konservatiivsete vaadetega meediaärimehed "oligarhideks".
Szijjártó sõnul mõistetakse "meediavabaduse" all liberaalses peavoolus olukorda, kus riigis ongi vaid liberaalsed väljaandeid või vähemalt on nad suures enamuses. Kui väljaanne on kristlik-demokraatliku või konservatiivse suunitluseks, stigmatiseeritakse ja rünnatakse seda aga koheselt ja sildistatakse nn "orjameediaks". "10-15 aastat tagasi oli 90% [Ungari – toim.] meediast liberaalne, sotsialistlik, vasakpoolne – seda nimetati meediavabaduseks. Nüüd, kus olukord on rohkem tasakaalus, räägitakse meedia allasurumisest. Ungari meedias on olukord umbes 50-50. Aga kuna ülekaalukas enamus pole liberaalne, räägitakse allasurumisest," rääkis Szijjártó.
"Võime seda andestada neile, kes ei räägi ungari keelt ja ei näe, et sellised väited on suur vale. Kuid kõik suuremad meediaväljaanded Ungaris on valitsuse vastu ja opositsiooni poolt.," rääkis Szijjártó. Tema sõnul tuleb leppida sellega, et konservatiivseid väljaandeid ei hakata peavoolus kunagi vabaks meediaks nimetama.
Szijjártó juhtis tähelepanu ka välisriikide sekkumisele. "Ungaris saab internetist lugeda "uudisartikleid", mille lõpus on selgelt kirjas, et seda on toetanud ELi või NATO liikmesriigi saatkond. See on ausalt öeldes hullumeelne – teised valitsused toetavad Ungari valitsuse vastaseid artikleid ja seda nimetatakse "meediavabaduseks". Ja kui ütleme, et me ei taha, et keegi meie siseasjadese sekkuks, tehakse nägu, nagu oleks tegemist diktatuuriga," sõnas ta.
Liberaalid püüavad välisministri sõnul arvamusvälja monopoliseerida. "Sellest väljaspool seisvaid arvamusi nimetatakse koheselt diktatuurilisteks ja Kremli või Hiina poolt rahastatuteks, mis on hullumeelne. Kahjuks puudub rahvusvahelises poliitikas praegu vastastikune lugupidamine ja võrdne kohtlemine," tõdes Szijjártó.
Poliitika koostööd ei sega
Teadupärast on Ungari Eestis sõjaline liitlane ning selles raames on ka meie õhuruumi turvatud. "Kuigi me ei kuulu suurte liitlasriikide hulka, üritame teha oma parima, et aidata liitlastel end kaitsta. Oleme juba kaks korda Balti õhuturbemissioonist osa võtnud, mis tähendab, et neli lennukit ja 100 sõdurit on Balti regioonis õhuruumi kaitsnud. Viimati toimus see 2019. aastal ning uuesti järgmise aasta septemrbist oktoobrini," rääkis Szijjártó.
Koostööd tehakse ka majandusvallas. "Imetleme Eesti digitalisatsiooni arengut. Mõistame, et nii teenindus kui tootmine digitaliseeruvad. Püüame suunata oma koostööd finantstehnoloogia, IT-sektori ja e-valitsemise teemadele. Meil oli enne koroonaviirust ka hea koostöö turismi vallas, loodetavasti see taastub Võin öelda, et meie poliitilistes suhetes sisuliselt probleeme pole, mis annab meie ettevõtetele võimaluse koostööd teha." sõnas Szijjártó.
Euroopa Liit ei peaks tegelema väljapressimisega
Kas on lootust, et ka Ungari ja ELi suhted paranevad? "Meie huvides on see, et Euroopa Liit muutuks taas tugevaks ning et see põhineks tugevatel liikmesriikidel. Aga võtame valjult sõna föderalisatsiooni ja Euroopa Ühendriikide loomise vastu. Kindlasti võtame sõna ELi aluslepete varjatud moel muutmise vastu," rääkis välisminister.
Tema sõnul on näha, et Euroopa Komisjon ei tegutse enam oma ettenähtud rollis ELi aluslepete kaitsjana, vaid poliitilise organina. "See on vastuvõetamatu. Komisjon ja teised Brüsseli instiutsioonid kasutavad rahvusvahelisest liberaalsest peavoolust hälbivate riikide vastu sisuliselt väljapressimist. Võtame debattidest osa ja ei poe peitu, aga meid huvitab tugev EL. Rahvusvaheline liberaalne peavool ei suuda seedida, et meie ja poolakad viime ellu kristlik-demokraatlikku, patriootlikku poliitikat, mis on osutunud edukaks. Seetõttu ründavad nad meid nii tugevalt," leidis Szijjártó.
Gaasitüli Ukrainaga
Hiljuti puhkes Ungari ja Ukraina vahel terav diplomaatiline sõnasõda, kuna Ungari sõlmis Venemaa energiaettevõtte Gazpromiga uue gaasileppe, mille raames gaasi enam läbi Ukraina territooriumi Ungarisse ei tooda – seeläbi jääb Ungari ilma kopsakatest transiiditasudest. Szijjártó sõnul läksid ukrainlased oma reaktsiooniga üle piiri. "Ungari on alati toetanud Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Oleme neid igati aidanud – tõime tuhandeid konfliktis osalenud perede lapsi Ungarisse suvepuhkusele, oleme annetanud hingamisaparaate, maske ja vaktsiine koroonaviirusega võitlemiseks. Toetame nende kirikuid, haiglaid ja kultuuriasutusi, "rääkis välisminister.
Kõik riigid peavad tema sõnul aga kindlustama, et nende gaasitarned oleks tagatud. "Hetkel pole Venemaa gaasile alternatiive. Kui USA oleks viie-kuue aasta eest arendanud Rumeenia lähistel Musta mere maardlaid, oleks olukord teine. Aga praegu on regioonis ainuke võimalus lepe Gazpromiga, ja nii on see olnud 1995. aastast – selles pole midagi uut," märkis Szijjártó. Teema tõusis tema sõnul päevakorda seetõttu, et senine gaasilepe aegus ja oli vaja sõlmida uus.
"Aga kuna oleme ostja, mitte müüja, ei saa me tarnete teekonda määrata. Venelased tegid meile selgeks, et nad toovad gaasi kahte trassi pidi – läbi Austria, mida ukrainlased millegipärast ei kritiseeri, ja läbi Serbia. See trassi muutus on ka meile kahjulik, sest siiani on Gazprom varustanud Serbiat ning Bosnia ja Hertsegoviinat läbi Ungari, aga nüüd on see ümber pööratud," ütles Szijjártó.Tema sõnul kujutab Ukraina nüüdne tegevus endast Ungari suveräänsusesse sekkumist, mis pole vastuvõetav.