Foto: bigstockphoto.com

Kui mujal Euroopas on energiahinnad hüppeliselt kasvanud, siis Ungaris on endiselt Euroopa kõige odavam majapidamisgaas ja -elekter. Kuigi Ungari on Ukraina sõja hukka mõistnud, on peaminister Viktor Orbán sõlminud Venemaaga mitmeid lepinguid odavate gaasitarnete jätkumiseks, kuna valitsuse hinnangul ei peaks Ungari pered ja ettevõtted maksma sanktsioonide eest.

Euroopa kogeb tervet kontinenti hõlmavat energiakriisi, mis on põhjustatud vähenenud või koguni peatunud nafta- ja gaasitarnetest Venemaalt, kuid otsene mõju majapidamistele varieerub suuresti sõltuvalt erinevate riikide energeetilistest iseärasustest ning mõned riigid on seetõttu saanud valusamalt pihta kui teised, vahendab Financial Times.

Näiteks on keskmine Suurbritannia majapidamise elektrihind vähemalt 30 protsenti kõrgem kui paljudel tema Euroopa naaberriikidel, kuna riigi suurem sõltuvus maagaasist elektri tootmisel annab tarbijatele valusalt tunda. Suurbritannia toodab umbes 40 protsenti oma elektrist maagaasist, pärast seda kui asus teistest riikidest kiiremini vähendama oma energeetilist sõltuvust kivisöest.

Ungaril oli augustis selgelt Euroopa kõige odavam majapidamisgaas 0,05 euro juures kilovatt-tunni kohta. Elektrihind oli majapidamiste jaoks samuti madal, jäädes ligikaudu 0,1 euroni kilovatt-tunni kohta, samas kui Suurbritannias oli hind üle 0,6 euro kilovatt-tunni kohta.

Ka Euroopa Komisjoni Euroopa elektriturgude tänavuse aasta esimese kvartali raport näitab, et Ungaris on 10,01 eurosendiga kilovatt-tunni kohta Euroopa odavaim elekter. Eestis oli samal perioodil elekter aga 24,98 eurosendiga kilovatt-tunni kohta enam kui kaks korda kallim. Hispaanias oli aga elekter koguni viis korda kallim, jäädes 51,07 eurosendi juurde kilovatt-tunni kohta. Euroopa Liidu keskmine elektrihind jäi aga 29,21 eurosendi juurde kilovatt-tunni kohta, olles seega Ungari elektrist umbes kolm korda kallim.

Ungari ligipääs odavale gaasile tuleneb nende poliitikast tagada stabiilsed ja kindlad energiatarned Venemaalt. Kuigi Ungari on toetanud NATOt ja mõistab hukka Venemaa sissetungi Ukrainasse, on valitsus võtnud hoiaku, et Ungari pered ja ettevõtted ei peaks maksma Venemaa vastaste sanktsioonide eest.

Alles eelmisel nädalal sõlmis Ungari kokkuleppe, mis tagab veel enam gaasitarneid Venemaalt, vahendab Remix News. Ungari välisministri Péter Szijjártó sõnul tarnib Gazprom septembris ja oktoobris maksimaalselt 5,8 miljonit kuupmeetrit rohkem maagaasi päevas Serbia kaudu Ungarisse, kui on ette nähtud nendevahelises pikaajalises lepingus.

"Suurenenud kogus aitab samuti kaasa Ungari energiavarustuse turvalisusele ning tõsiasjale, et puudub vajadus riigis piirangute kehtestamise järele maagaasi puuduse tõttu," kirjutas välisminister lepingu kohta.

Ungari peaminister Viktor Orbán on tauninud Euroopa Liidu hoiakut Venemaad sanktsioneerida, kuna tema hinnangul kannatavad selle tagajärjel kõige enam just Euroopa majapidamised.

Orbán ütles juulis üleeuroopalist reaktsiooni Venemaa sissetungile Ukrainasse kirjeldades, et "esmalt ma arvasin, et me tulistasime endale jalga, kuid nüüd tundub, et Euroopa majandus tulistas endale kopsu ning ahmib seetõttu nüüd õhu järele".

Seetõttu on Orbán teiste Euroopa Liidu riikide kriitikast hoolimata sõlminud lepinguid Venemaaga, tagamaks madala hinnaga gaasitarneid. Hoolimata sellest on siiski ka Ungaris gaasihinnad mõnevõrra tõusnud ning riik on eemaldamas subsideeritud hinnalagesid majapidamiste jaoks, mis kasutavad keskmisest enam gaasi. Gaasihinna tõus avaldab survet aga ka Ungari tööstusele ning suurendab inflatsiooni.

Samal ajal hoiatab aga Saksamaa Tööstus- ja Kaubanduskoda (DIHK), et riigi ettevõtetel ei õnnestu sõlmida lepinguid gaasi ja elektri jaoks, mis viib aga Saksamaa majanduse seisakuni.

"Üha enam ettevõtteid annab meile teada, et neil pole enam üldse tarnelepingut elektri ega gaasi jaoks. Kraan on sõna otseses mõttes kinni keeratud. Kuid ilma energiata ei saa ükski majandus töötada," ütles DIHK president Peter Adrian.

Saksamaa ettevõtted hoiatavad, et nad võivad tootmise lihtsalt ära lõpetada.

"Ettevõtluses on energiakriisi tõttu meie suunas veeremas maksejõuetuse laine," ütles Saksa Käsitööliste Keskühingu president Hans Peter Wollseifer. "Me saame iga päev hädaabikõnesid ettevõtetelt, kes on tootmist lõpetamas, kuna nad ei jõua enam maksta tohutult suurenenud energiaarveid."

Tööstusjuhid ja poliitikud on hoiatanud, et Euroopa hüppeliselt kasvanud gaasihinnad võivad põhjustada suuri majanduslikke vapustusi saabuval talvel, kaasaarvatud koondamisi, pankrotte ning isegi kodanikerahutusi.

Toimetas Martin Vaher