Kuna Ameerika Ühendriikidel pole Ukrainas sõjaväelasi, puudub Ukraina suurimal relva-abistajal ülevaade, mis täpselt tanki- ja õhutõrje ning muude relvadega edasi saab kui need kord üle Ukraina piiri on liikunud, nendib CNN.
Teadmatust lisab asjaolu, et suurem osa antud relvasüsteemidest on hõlpsasti transporditavad. Väidetavalt on tegu teadliku riskiga, mida Ameerika Ühendriikide valitsus on valmis kandma, vahendab CNN.
Ameerika Ühendriigid saavad aru kui eluliselt tähtsad on Ukraina jaoks on sadade miljonite eurode väärtuses antud relvad. USA Kaitseministeeriumi kõrge ametnik väitis 19. aprillil, et tegemist on viimastel aastatel ühele partnerriigile antud suurima relvaabiga. Kuid nii ametnike kui analüütikute sõnul seisneb suurim risk selles, et pikema aja järel võivad need relvad jõuda teiste riikide sõjavägede ja sõjaliste rühmituste kätte, keda USA ei soovi relvastada.
"Meil on kindlus lühema aja osas, kuid kui need kaovad sõjauttu, ei tea me neist enam midagi," väitis üks ühes USA luureametist pärit allikas ajakirjanikele. "Need kaovad suurde musta auku ja neist ei jää lühikese aja järel peaaegu mitte mingit märki."
Kui USA valitsus otsustas Ukrainat relvastama hakata, olid nad teadlikud ohust, et relvad võivad kaduma minna ja jõuda ootamatutesse kohtadesse, kuid täna on ametnike sõnul Ühendriikide valitsuse jaoks suurem risk Ukraina relvastamata jätmine.
Kuna Ukrainas USA sõdureid ei ole, sõltuvad USA valitsus ja NATO pea ainult teabest, mida nendega jagab Ukraina valitsus. Eravestlustes tunnistavad ametnikud, et Ukraina huvides võib olla oma jutu ilustamine, et saada rohkem abi, rohkem relvi, et Venemaale avaldatakse rohkem diplomaatilist survet.
"See on sõda – kõik mida nad avalikult teevad ja ütlevad, teenib nende jaoks sõja võitmise huve. Iga avalik teadaanne on infooperatsioon, iga intervjuu, iga [Volodõmõr] Zelenskõi esinemine on infooperatsioon. See ei tähenda, et nad sedasi tehes teeksid midagi valesti," rääkis ajakirjanikele teine Ukraina olukorraga kursis olev allikas.
USA valitsus ja NATO riigid ütlevad, et Ukrainale antakse relvi selle järele, mida Ukraina sõjavägi ütleb, et nad vajavad. Kas need on siis kantavad Javelinide ja Stingerite laadsed süsteemid või möödunud nädalal üle antud Slovakkia päritolu S-300 õhutõrjesüsteemid.
Pentagoni kõneisiku John Kirby sõnul ei määra USA Kaitseministeerium, millistele Ukraina üksustele relvasaadetised täpsemalt minema peavad.
Relvasaadetistega veoautod võetakse Ukraina sõjaväelaste poolt üle, mis toimub suuremas osas Poolas, ja seejärel sõidetakse nendega Ukrainasse. Kirbi sõnul on see ainult ukrainlaste otsustada, kuhu nendega täpsemalt riigis minnakse.
Kui sõja ajal toimuva suhtes pole ameeriklastel suuremaid kahtlusi, siis keerulisemaks võib minna olukord siis kui sõda kord läbi saab, või saabub mingit laadi punnseis.
Kui Ameerika Ühendriigid relvastasid Afganistani islamivõitlejaid kui need pidasid sõda Nõukogude Liiduga, siis ei õnnestunud neil peale konflikti lõppu kõiki kasutamata Stingereid tagasi saada ja paljud relvad jõudsid isegi USA vaenlaste kätte.
Samamoodi on paljud relvad, mis algselt on antud Saudi-Araabiale või Araabia Ühendemiraatidele saanud osaks islamiterroristide arsenalist.
Kaitseministeeriumi sõnul pole, vaatamata ähvardustele, Venemaa seni suutnud lääneriikide relvasaadetisi Ukrainasse takistada.
Toimetas Karol Kallas