Ameerika Ühendriikide demokraatide valitsuse energiaminister Jennifer Granholm andis 26. aprillil aru senati relvateenistuste komisjoni ees ja tunnistas, et tema hinnangul peaks 2030. aastaks riigi sõjaväele jääma alles ainult elektriga töötavad mitte-taktikalised sõidukid.
Granholm põhjendas oma soovi asendada sõjaväe mittesõjalise otstarbega sõidukid üleilmselt kaubeldavate fossiilkütuste hinna kõikuvusega, mida võivad mõjutada erinevad sündmused, nagu seda on teinud Ukraina sõda ja mis ei taga riigi energiajulgeolekut, vahendab Breitbart.
"Minu hinnangul saavutatakse energiajulgeolek siis kui meil on olemas kodumaine külluslik puhas energia, nagu seda võib näha Iowa osariigis. Ma usun, et meist võib saada maailma juhtriik, kuidas saada energiasõltumatuks," jätkas energiaminister.
Kriitikud osutavad, et demokraatide soov minna üle elektrisõidukitele nõuab muuhulgas väga suures koguses liitiumit ja koobaltit, mida tihti kaevandatakse laps- ja orjatööjõu abil Kongo Rahvademokraatlikus Vabariigis ning Hiina Rahvavabariigis.
Eelmisel aastal võeti senatis vastu riigikaitse volituste seaduse täiendus, millega keelati ära igasuguste elektrisõidukite tootmiseks vajalike materjalide hankimine, mis on saadud laps- või orjatööjõuga.
Sama seaduse täiendusega nõutakse, et kaitseministeerium annaks seadusandjatele üksikasjalise ülevaate, kuidas kavatsetakse sõjaväe 170 000 mittetaktikalist sõidukit asendada elektrilistega, milline on vajaliku taristu ehitamise hind ning millised on nii tänased kui tulevased vajalike materjalide hankimise puudujäägid.
Kriitikud, sealhulgas paljud endised kõrged sõjaväelased, nimetavad energiaministrit "eesliks" ja leiavad, et demokraatide poliitilised ministrid soovivad, et USA sõjavägi kaotaks oma viimasegi võitlusvõimekuse ning hakkaks sõltuma vaenlastest.
Toimetas Karol Kallas