USA esitas Assange’i vastu 17 uut süüdistust

WikiLeaksi asutaja Julian Assange viiakse Westminsteri magistraadikohtu ette, pärast tema vahistamist Londoni Ecuadori saatkonnas, 11. aprillil 2019, Londonis, Suurbritannias. Foto: Scanpix

USA justiitsministeerium esitas WikiLeaksi asutajale Julian Assange’ile 17 uut süüdistust salastatud allikate nimede omandamises ja ebaseaduslikus avaldamises, vahendab BBC.

Eelmisel kuul esitas USA aga tema vastu süüdistuse vandenõus koos endise luureanalüütiku Chelsea Manninguga Pentagoni arvutivõrku tungimises.

Seekord süüdistatakse aga Assange’i USA spionaažiseaduse rikkumises salastatud sõjaliste ja diplomaatiliste dokumentide avaldamise tõttu 2010. aastal.

Süüdistuses väidetakse, et Assange “julgustas korduvalt allikaid, kellel oli ligipääs salastatud informatsioonile, seda varastama ning avaldamiseks WikiLeaksile edastama”.

Pärast seda, kui Manning oli hakanud sellist materjali jagama, julgustas Assange teda väidetavalt “salastatud dokumentide vargust jätkama ning oli nõus teda aitama sõjaväearvuti parooli lahtimurdmises”.

Assange “avalikustas inimallikate nimed ning asetas [seeläbi] inimelud tõsisesse ja otsesesse ohtu,” väidetakse süüdistuses. Paljastatud isikute hulka kuulusid ka kohalikud Afganistani, Iraagi, Hiina ja Iraani allikad.

Paljude esitatud süüdistuste eest on karistusena ette nähtud viie- kuni kümneaastane vanglakaristus, mistõttu võib Assange’i süüdimõistmise korral ees oodata aastakümnete pikkune vangistus.

WikiLeaks: see on hullumeelsus

WikiLeaks nimetas uute süüdistuste esitamist Assange’i vastu “hullumeelsuseks”.

“See on hullumeelsus. See on riiklikku julgeolekut puudutava ajakirjanduse ja sõnavabaduse lõpp,” kirjutati organisatsiooni Twitteri kontol.

Ajakirjanike sõnul on praegune juhtum ebatavaline, kuna enamasti on salastatud informatsiooni varguse korral võetud sihikule valitsusametnikud [kes seda informatsiooni varastavad – toim], mitte isikud, kes seda avalikustavad.

USA asejustiitsministri John Demersi sõnul võtab ministeerium küll ajakirjanike rolli demokraatias tõsiselt, kuid leiab samas, et Assange’i näol ei ole tegemist ajakirjanikuga.

“Ükski vastutustundlik ajakirjanik ei avalikustaks tahtlikult isikute nimesid, kes on talle teadaolevalt salastatud allikad sõjatsoonides, seades neid seeläbi äärmiselt tõsisesse ohtu,” põhjendas Demers oma hinnangut.

Milline on hetkeseis?

Austraalias sündinud Assange’i hoitakse hetkel Londonis Belmarshi vanglas, pärast seda kui ta tänavu 11. aprillil Londoni Ecuadori suursaatkonnas Briti politsei poolt vahistati ning peagi kautsjonireeglite rikkumise eest ligi aastaks vangi mõisteti.

13. mail teatas aga Rootsi prokuratuur, et avab Assange’i vastu 2010. aastal esitatud vägistamissüüdistuse eeluurimise, millega seoses soovib ühtlasi tema väljaandmist Rootsile. Süüdimõistmise korral võib Assange veeta Rootsi kardinate taga aga kuni neli aastat.

Otsuse selle üle, kumma riigi väljaandmispalve esmajärjekorras rahuldatakse, peab langetama aga Suurbritannia siseminister Sajid Javid. WikiLeaksi sõnul on härra Javid seetõttu “tohutu surve all, kuna talt oodatakse vaba ajakirjanduse õiguste kaitsmist Suurbritannias ja mujal”.

Toimetas Martin Vaher

Rootsi avab Assange’i vägistamisjuurdluse

Briti kohus mõistis Assange’i ligi aastaks vangi

Briti politsei vahistas WikiLeaksi asutaja Julian Assange’i

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!