Rootsi avab Assange’i vägistamisjuurdluse

Rootsi abipeaprokurör Eva-Marie Persson andis tänasel pressikonverentsil teada, et prokuratuur taasavab Assange’i vastu esitatud vägistamissüüdistuse eeluurimise, 13. Mail 2019, Stockholmis. Foto: Scanpix

Rootsi prokuratuur avas juurdluse seoses WikiLeaksi asutaja Julian Assange’i vastu esitatud vägistamissüüdistusega ning soovib selle raames tema väljaandmist Suurbritanniast, vahendavad Reuters ja Postimees.

Rootsi riigiprokuratuuri asejuht Eva-Marie Persson ütles tänasel pressikonverentsil ajakirjanikele, et ta jätkab ja viib lõpuni eeluurimise Assange’i vastu esitatud vägistamissüüdistuses.

“Otsustasin täna uurimise uuesti avada. Endiselt on alust kahtlustada, et härra Assange pani toime vägistamise,” teatas Persson meediale.

“Nüüd, kui ta on Ecuadori saatkonnast lahkunud, on juhtumi tingimused muutunud ja ma olen arvamusel, et tingimused on taas sellised, et jätkata asja uurimist,” põhjendas prokurör oma otsust.

Kuigi süüdistus esitati juba üheksa aastat tagasi, katkestati eeluurimine 2017. aastal ametlikku süüdistusi esitamata, kuna Assange oli vahepeal otsinud varjupaika Ecuadori Londoni saatkonnas.

Kuna vägistamisjuhtumid aeguvad Rootsi seaduste kohaselt 10 aastaga, siis on prokuratuuril Assange’i vastu ametliku süüdistamise esitamiseks jäänud aega vaid järgmise aasta augusti keskpaigani.

Rootsi võimud soovivad Assange’i väljaandmist, kuid seda soovib ka USA

Juurdluse taasavamisega seoses soovivad Rootsi võimud Assange’i väljaandmist, kuid seda soovivad ka Ameerika Ühendriigid nende Riikliku Julgeolekuagentuuri (NSA) salastatud dokumentide avalikustamise tõttu.

Näiteks avalikustati Assange’i poolt asutatud WikiLeaks’i lehel salastatud USA sõjaväe video aastast 2007, millel on näha, kuidas Bagdadis sooritatud Apache helikopterirünnakus hukkus tosin inimest – nende hulgas tsiviilisikuid ja kaks uudisteagentuuri Reuters töötajat – ning sai haavata ka lapsi.

“Ma olen teadlik, et [Assange’i] väljaandmisprotsess on Suurbritannias käimas ning et ta võidakse ka USAle välja anda,” ütles Persson.

Assange vahistati 11. aprillil pärast seitsme aasta pikkust redutamist Londoni Ecuadori saatkonnas ning mõisteti Southwarki kroonikohtu poolt käesoleva kuu alguses kautsjonireeglite rikkumise eest ligi aastaks vangi.

Briti kohtud peavad nüüd langetama otsuse võimalike väljaandmispalvete osas ning siseminister Sajid Javid peab seejärel otsustama, milline neist esmajärjekorras täidetakse.

“Kui tekib konflikt Euroopa vahistamismääruse ning USA väljaandmispalve vahel, tuleb Suurbritannia võimudel otsustada nende prioriteetsuse järjekord,” selgitati Rootsi prokuratuuri avalduses.

Briti krooni prokuratuuri endine väljaandmiste juht Nick Vamos eeldab, et Rootsi palve täidetakse siiski eelisjärjekorras.

Briti kohtunik on andnud USA valitsusele aega aga 12. juunini, et esitada oma kaasus Assange’i vastu.

Võimalus oma nime puhtaks pesta

Kommenteerides vägistamisjuurdluse taasavamist Rootsi prokuratuuri poolt ütles WikiLeaks’i peatoimetaja Kristinn Hrafnsson, et see annab Julianile võimaluse oma nime puhtaks pesta:

“Alates Julian Assange’i arreteerimisest 2019. aasta 11. aprillil on Rootsile avaldatud tugevat poliitilist survet selle juurdluse taasavamiseks, kuid samas on selle juhtumi ümber olnud alati poliitilist survet. Selle taasavamine annab Julianile võimaluse oma nimi puhtaks pesta.”

Assange’i kohaliku advokaadi Per Samuelsoni sõnul oli aga juurdluse taasavamise otsus “Rootsit häbistav” – juhul kui Assange süüdi mõistetakse, võib ta veeta Rootsi kardinate taga kuni neli aastat.

Toimetas Martin Vaher

Briti politsei vahistas WikiLeaksi asutaja Julian Assange’i

Briti kohus mõistis Assange’i ligi aastaks vangi

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!