Ameerika Ühendriikide Florida osariigi ülemarsti Joseph Ladapo sõnul pole uusi modRNA geenipreparaate inimeste peal katsetatud ja mitmed teadusuuringud tõestavad, et süstimine modRNA ainetega suurendab Covidisse haigestumise ohtu.
Florida ülemarsti (Surgeon General) Ladapo kinnitusel pole "mitte mingisuguseid tõendeid", et peatselt turule jõudvate uute modRNA geenipreparaatide kasutamine oleks inimestele ohutu ja ta leiab, et inimeste tervisele on ilmselt kasulikum, kui nad need süstid tegemata jätavad, vahendab Epoch Times.
"Peatselt jõuavad turule uued modRNA Covidi vaktsiinid. Sisuliselt pole nende tõhususe kohta mitte mingisuguseid tõestusmaterjale. Inimeste peal ei ole sooritatud kliinilisi katsetusi, mis näitaksid, et neist oleks midagi kasu. Samuti pole läbi viidud ravimiuuringuid, mis tõestaksid, et need preparaadid on inimestele ohutud. Peale nimetatud kahe probleemi kaasneb modRNA vaktsiinidega veel hulgaliselt muid ohumärke," rääkis Ladapo 7. septembril toimunud pressikonverentsil.
Ameerika Ühendriikide haiguste ennetamise ja tõrje keskuste (CDC) kinnitusel jõuab 2023.–2024. aastaks mõeldud Covidi geeniteraapia turule septembri keskel.
Ravimiettevõtted Pfizer, Moderna ja Novavax on välja arendanud modRNA ained, mis väidetavalt aitavad mitmete Covidi tüvede, sealhulgas kõige värskemate, vastu.
"Te ei kuule küll sellest väga palju … kuid üle maailma – Brasiilias, Austraalias ja Ameerika Ühendriikides – on läbi viidud mitmeid uuringuid, mis näitavad, et teatud aja möödudes need modRNA tooted tegelikult hoopis suurendavad inimeste tõenäosust nakatuda Covid-19sse," jätkas Ladapo.
"Sellised arengud ei ole normaalsed ja paraku te näete televiisoris inimesi, kes üritavad teile teha selgeks, et te peaksite ennast nende toodetega laskma süstida, mis omakorda, nagu ka modRNA geenipreparaatide varasemate versioonide puhul, suurendab teie tõenäosust nakatuda mingisugusesse haigusesse."
Ladapo julgustas inimesi langetama otsuseid oma tõekspidamiste järele ja mitte sõltuma "väga haritud inimestest, kes ütlevad teile, mida te peaksite mõtlema".
2023. aasta jaanuarist juulini California osariigi vanglates läbi viidud uuring näitas, et inimesed, kes võimendasid uute modRNA süstidega oma Covid-19 geeniteraapiat, nakatusid palju tõenäolisemalt Covidisse kui geenipreparaatidega süstimata inimesed.
Augusti lõpus tunnistas CDC et uus Pirola (BA.2.86) tüvi nakatab samuti inimesi, kes on modRNA geenipreparaatidega süstitud.
Pressikonverentsil teatas Ladapo lisaks, et modRNA süstid on paljudel inimestel põhjustanud südamekahjustusi.
Tema puhul pole alati tegemist müokardiidiga, mis inimesed tingimata haiglasse viiks. Erialases keeles nimetatakse suurt hulka selliseid südamekahjustusi subkliiniliseks müokardiidiks. Selliste südamekahjustuste tegelik mõju pole veel kindlaks tehtud. Loodetavasti selline kerge müokardiit suuremat häda ei põhjusta, kuid ülemarsti sõnul lõplikke mõjusid veel ei teata.
Müokardiit on südamelihase põletiku vorm, mis võib lõppeda surmaga.
Käesoleva aasta alguses paljastas vilepuhuja, et Ameerika Ühendriikide sõjaväes suurenes peale modRNA geenipreparaatide manustamise algust 2021. aastal sõduritel märgatavalt müokardiidi juhtumite arv. Augustis astus ta avalikkuse ette oma nime all.
Mereväe Meditsiiniteenistuse Korpuse tegevteenistuses olnud leitnant Ted Macie sõnul näitavad USA kaitseministeeriumi andmed, et võrreldes 2016–2020 aastate keskmisega suurenes peale süstimist modRNAga sõjaväes müokardiidi diagnooside arv 2021. aastal 130,5 protsenti.
Samamoodi suurenes sõjaväes kopsuemboolia, veretompude ja naiste munarakkude väärtalitluse diagnooside hulk.
Pressikonverentsil osutas ülemarst lisaks uuringule, mis näitab, et modRNA geenipreparaatide ogavalk jääb kehasse püsima ja "ujub" mitme kuu jooksul mööda keha ringi. Mõnest inimesest on modRNA geenipreparaadi ogavalku leitud kuus kuud peale süstimist.
Ladapo sõnul on USA föderaalvalitsus tellinud 170 miljonit uuendatud modRNA geenipreparaadi doosi ja kavatseb need eeloleva sügise jooksul kodanikele sisse süstida, milleks käivitatakse laiaulatuslik kampaania.
Toimetas Karol Kallas