Maagaasi suurenenud kasutamine elektrienergia tootmiseks on muutnud Ameerika Ühendriigid käesoleval aastal elektrienergia tarne osas rohkem sõltuvaks fossiilsetest kütustest kui Hiina Rahvavabariigi, mis on maailma kaugelt suurim süsinikdioksiidiheite tekitaja.
Alates 2024. aasta juunist on USA suur suvine elektrinõudlus saanud korvatud peamiselt suurenenud gaasiküttel põhineva elektritootmise poolt, samas kui Hiina hüdroenergia revolutsioon on vähemalt osaliselt piiranud söe osakaalu riigi kogu elektritarbimises.
Nende protsesside tulemusena on fossiilsete kütuste – sealhulgas maagaasi ja kivisöe – osakaal Ameerika Ühendriikide elektrienergia kogutoodangust alates 2024. aasta juunist olnud keskmiselt 62,4%.
See näitaja on võrreldav Hiina peamiselt kivisöe poolt käitatava elektrisüsteemiga, milles fossiilsed kütused moodustasid 2024. aasta juunist kuni septembrini 60,5% riigi kogu elektritoodangust, nagu selgub Reutersi kolumnisti Gavin Maguire'i poolt refereeritud andmetest, mis pärinevad algupäraselt energeetika mõttekojalt "Ember".
Maagaasi elektritootmise suurenemine võib sedasi kahjustada USA "rohepöörde" kava eesmärke muuta kogu USA elektrivõrk 2035. aastaks süsinikdioksiidivabaks.
USA elektritootmine maagaasist kasvas 2024. aasta esimese üheksa kuu jooksul 20% võrra võrreldes 2019. aasta sama perioodiga. Gaasi osakaal USA elektrivarustuses on viie aasta jooksul kasvanud 38%-lt 2019. aastal 43%-ni 2024 aasta lõpuks.
Viimastel aastatel on Ameerika Ühendriikide kogu kumulatiivine energianõudlus (millest suurima osa tagavad gaasiküttel töötavad elektrijaamad) kasvanud hüppeliselt ning eeldatakse, et nõudlus suureneb ka edaspidi seoses elektrifitseerimise suurenemisega ning IT sektori poolt rajatavate üha uute andmekeskuste kasutuselevõtmisega.
Toimetas Adrian Bachmann