USA föderaalvalitsus soovib hakata jälgima ameeriklaste autosõitu, eesmärgiga kehtestada iga-aastane miilimaks. Läbisõidu kontrollimiseks asuksid pilootprojekti järgi andmeid koguma erinevad kaugloetavad diagnostikaseadmed, vahendab Breitbart.
Äsja Ameerika Ühendriikide senatis heakskiidu saanud 2700-leheküljeline nn infrastruktuuripakett sisaldab miilimaksu pilootprojekti, mis sisuliselt tähendab, et mida rohkem sõidad, seda rohkem maksad.
Rohkem kui maksutulu, on siin küsimus privaatsusest. Kliimamuutuste vastase võitluse nimel ja selleks, et rahastada tulevikus infrastruktuuri, tahab föderaalvalitsus hakata jälgima ameeriklaste liikumist, väites, et isikuandmed sellest ohtu ei sattu.
Alustuseks soovib USA transpordiministeerium jälgida erinevaid tehnilisi lahendusi kasutades vabatahtlike projektis osalejate liikumist viiekümnes osariigis, lisaks Washington DCs ja Puerto Ricos. Tulevikus plaanib rahandusministeerium kehtestada iga-aastase miilimaksu sõidukitele ja veokitele, kus tasutav summa sõltuks sõiduki tüübist ja kaalust ning mis "peegeldaks hinnatavat mõju infrastruktuurile, ohutusele, ummikutele, keskkonnale või teistele sotsiaalsetele teguritele".
Vastavalt paktile rahastab transpordiministeerium pilootprojekti alguses 10 miljoni dollariga ja projekti teostumise tähtaeg on hiljemalt aasta pärast pakti kehtivuse algust.
Võimalikud jälgimise tehnilised lahendused on järgmised:
- kolmanda osapoole integreeritud diagnostikaseadmed (on-board diagnostic device: OBD-II)
- nutitelefoni rakendused
- autovalmistajate poolt kogutavad telemeetria andmed
- kindlustuskompaniide poolt kogutavad sõidukite andmed
- riigi poolt kogutavad andmed, mis on saadud FAST (Fixing America's Surface Transportation) seaduse alusel
- sõidukite andmed, mis on kogutud bensiinijaamadest
- kõik muud ministeeriumi poolt heaks kiidetud meetodid
Miilimaks ei ole uus idee. Mitmetes, eeskätt demokraatide poolt juhitud osariikides, on miilimaksu pilootprojektid juba töös. Oregoni osariik algatas 2015. aastal nn OReGO programmi, ettevalmistustega alustati juba 2007. aastal. Programm kasutab kahte tehnilist andmekogumise meetodit:
- integreeritud miili raporteerimise seade (Mileage Reporting Device – MRD) koos GPSiga, mis edastab andmeid läbitud miilidest, tarbitud kütusest ja info Oregoni osariigis ja väljaspool osariiki läbitud miilidest.
- integreeritud MRD ilma GPSita, mis edastab andmed läbitud miilide ja tarbitud kütuse kohta, kuid mis ei anna teavet osariigi sees ja sellest väljas läbitud miilide kohta.
New York Times kirjutas miilimaksu programmist juba 2010. aastal, viidates "orwellikele küsimustele", mis projektiga seonduvad. Mõned eksperdid ütlesid New York Times'ile, et ainuüksi põhjus, et vastav tehnoloogia on olemas, ei tähenda see, et seda peaks liikumise andmete kogumiseks kasutama.
Peter Eckersley USA Elektroonilise Riigipiiri Sihtasutusest toob välja, et "kui sa mõtled sellele (tehnoloogiale), siis sa mõistad, et sinu asukoha ajalugu näitab, kus sa magad, kus sa töötad, kellega sa magad, kellega sa lähed ärikohtumisele, millises kirikus sa käid, millistel poliitilistel kogunemistel sa osaled, milliseid ööklubisid külastad."
"Need inimeste kohta käivad faktid on ääretult sensitiivsed. Me ei taha luua kogemata inimeste alalise jälgimise süsteemi", ütles Eckersley.
Rahandusministeerium kutsub kokku komitee, mille ülesandeks on teha avalikkusele teadlikuse tõstmise kampaaniat, et hinnata ohtu osalejate isikuandmetele ja "võrdsust". Komitee kaasab andmeturvalisuse eksperte, tarbijakaitse valdkonna advokaate, privaatsuse eksperte ja võrdsusega tegelevaid advokaate.
Aasta pärast vabatahtlikega töö algust, ja seejärel igal aastal, koostavad transpordiministeerium ja rahandusministeerium raporti senati keskkonna ja avaliku infrastruktuuri komiteele ning esindajatekoja transpordi ja infrastruktuuri komiteele.
Raport peaks andma detailse ülevaate, kuidas osalejate privaatsust on säilitatud, kas miilimaks suudaks rahastada Kiirteede Fondi ja kuidas miilimaks mõjutaks vähese sissetulekuga kodanikke. Sarnased ummikumaksud on muutunud suuremaks koormaks just maapiirkondade inimestele, kes ei ela linnas ja peavad seetõttu rohkem autot kasutama.
Tähelepanuväärne on see, et transpordiminister Peter Buttigieg tuli miilimaksu ideega välja märtsis, enne kui ta hiljem oma arvamusest taganes.
"Ei, see ei ole infrastruktuuripaketiga seotud vaidluste osa", vastas Buttigieg toona CNNi reporteri Jake Tapperi küsimusele, kas miilimaksu kehtestamist kaalutakse.
Tõlkis Renè Allik