Ameerika Ühendriikide tervise- ja sotsiaalministri Robert F. Kennedy Jr. korraldusel luuakse suurte tervisekindlustustajate andmestiku toel autismi ja krooniliste haiguste andmebaas ning üritatakse selgitada välja nende juurpõhjused.
Kennedy, keda Eesti tervise- ja sotsiaalminister Karmen Joller peab Ameerika Ühendriikide "esiuhhuuks", korraldusel loovad föderaalsed terviseametid suurte kindlustusettevõtete Medicaid ja Medicare kirjas olevate autismi patsientide andmebaasi, mille alusel teadlased hakkavad uurima autismispektri häireid, vahendab Reuters.
1980. aastal oli Ameerika Ühendriikides autismi määr neli-viis last kümnest tuhandest. 2020. aastal kannatas mingil määral autismi häire käes üks laps 36-st, käesoleva aasta 14. aprillil avalikustatud andmete kohaselt üks laps 31-st.
Uue platvormi loomise esmaseks eesmärgiks on autismi juurpõhjuste väljaselgitamine ja pikemas vaates hakatakse selle abil uurima teiste krooniliste haiguste tekkelugu, rääkis Kennedy 7. mail projekti ajakirjanikele tutvustades.
"Me tõmbame [autismi] eest kardina, seda täielise läbipaistvuse ja vastutusega, et anda perekondadele vastused, mida on liiga kaua tulnud ootata," selgitas Kennedy.
Autismi andmebaasi hakkavad kokku panema riiklikud terviseinstituudid (NIH) ja Medicare ning Medicaidi teenuste keskused. Lisaks andmebaasile luuakse autistide elektrooniliste terviseandmete andmebaas ja hakatakse analüüsima kantavatelt tervisejälgimis-seadmetel kogutud teavet.
Autismi andmebaas on osa suuremast autismi põhjuste välja uurimise projektist, mille tarbeks Ühendriikide valitsus eraldas 50 miljonit dollarit.
Autism on neuroloogiline arengulaad, mida iseloomustavad ajusignaalide edastamise häired, mis muudavad inimeste käitumise, suhtlemise, tegevuse ja õppimisviisid ebatüüpiliseks.
Tervise- ja sotsiaalministeeriumi kinnitusel vastab uus andmebaas kõigile isikuandmete käitlemise ja kaitse nõuetele.
"Esiuhhuu" on varem osutanud, et autismi taga võib olla keskkonna suurem mürgitatus (kasutatakse rohkem taimekaitsevahendeid, kodukeemiat jne). Samuti on Kennedy välja toonud tõiga, et 1980. aastal manustati lastele kuueaastaseks saamiseni kuskil viis-kuus vaktsiini, milleks oli vaja teha kuni kümmekond süsti. Täna vaktsineeritakse laps, kelle vanemad järgivad ametlikku vaktsineerimisprogrammi, esimese kuue eluaasta jooksul 15 tõve vastu ja talle tehakse 25 kuni 30 süsti. Enne täiskasvanuikka jõudmist on ette nähtud erinevatel andmetel 50 kuni 72 kaitsepookimist.
Rahvatervisetööstus ametlikult autismi põhjuseid öelda ei oska ja osutatakse nii muutustele inimeste geenides kui keskkonna saastatusele. Teatud uuringutes tuuakse välja seos kliimamuutustega.
Rahvatervisetööstus suhtub Kennedy autismi juurpõhjuste uurimise algatusse vaenulikult.
Toimetas Karol Kallas