Indoneesia moslemite Prantsusmaa vastane meeleavaldus Jakarta Prantsusmaa saatkonna ees, 02.11.2020. Foto: Scanpix

Üks maailma suurimaid uudisteagentuure Associated Press (AP) üllitas pühapäeval 1. novembril “selgitava” arvamusavalduse “AP selgitab: miks Prantsusmaa sütitab moslemiriikides sellist viha”, milles agentuur leiab, et Prantsusmaa on moslemite “võõrandumises” ja islamistlikus vägivallas ise süüdi.

“Hulk riike, eriti demokraatlikus Läänes, peavad sõnavabadust kalliks ja lubavad ilmuda väljaannetel, milles pilatakse islami prohvetit. Aga miks ainult Prantsusmaa vastu korraldatakse islamimaailmas proteste, kutsutakse üles selle riigi kaupu boikoteerima ja riigi elanikest saab ekstremistlike vähemuste surmava vägivalla sihtmärk?” küsitakse AP arvamusloos.

AP Prantsusmaa moslemiterrorit selgitava jutu säuts.

Vastuseks tuuakse: “Riigi brutaalne koloniaalminevik, kõigutamatu ilmalik poliitika ja otsekohese jutuga president, keda tihti peetakse Islami usu suhtes tundetuks, mängivad kõik oma rolli.” 

Artiklis jätkatakse Prantsusmaa “süü” lahti seletamisega. Esimeseks suureks süüks on ajalugu. Prantsumaal elab Euroopa suurim moslemikogukond, viis miljonit inimest, ja ajalooliselt on riigile kuulunud suured koloniaalvaldused Lähis-Idas ja Aafrikas.

“Kuid riigi püüdlused moslemiimmigrantide lõimimiseks pole kandnud vilja. Prantsusmaal valitseb ametlik värvipime doktriin, millega soovitakse eirata inimeste rahvuslikku ja usulist tausta ja kõiki Prantsusmaa kodanikke nähakse ühte moodi prantslastena. Päris elus sellised ideaalid siiski toidavad diskrimineerimist nende vastu, kes näevad välja ja palvetavad teistmoodi kui ajalooline katoliiklik enamus,” jätkatakse arvamusloos moslemiterrorile põhjenduste otsimist.

Lisaks tuuakse veel moslemiterrori põhjuseks moslemite komme elada kõige vaesemates ja ülejäänud ühiskonnast võõrandunud getodes ning nende ebaproportsionaalselt suur osakaal vangide seas. Mis omakord tekitab moslemites viha ja heitumust, ning nad näevad oma uut kodumad kui patupesa, mis ei austa islami traditsioone.

Teiseks “süüks” peetakse Prantsusmaa sõjategevust endistes kolooniates, nagu näiteks Malis ja Süürias. Samuti hoiab prantsusmaa tuhandeid sõdureid Aafrika Saheli regioonis.

Prantsusmaa sõjaline kohalolek põhjustab regulaarselt ISIS-e, Al-Qaida ja sarnaste äärmusrühmituste üleskutseid maksta prantslastele nende kodumaal ühe või teise asja eest kätte.

Jõuline ilmalikkus tuuakse välja kolmanda Prantsusmaad tabanud terroritegude põhjusena. Viimaste terroritegude peamise põhjusena nähakse satiiriajakirjas Charlie Hebdo ilmunud Muhammadi karikatuure, kuid selleks on osutunud ka riigi põhimõtteline ilmalikkus.

Riigi ilmalikkus on sätestatud riigi konstitutsioonis ja selle eesmärgiks on tagada neutraalses riigis kõigile religioonidele rahumeelse kooseksisteerimise võimalus. Ühelt maalt viis selline ilmalikus isegi selleni, et tulise ühiskondliku arutelu käigus rebiti koolide seintelt maha krutsifiksid. Sajand hiljem on Prantsusmaast saanud üks usuleigemaid riike maailmas ja ilmalikkust toetavad nii vasak- kui paremparteid.

Sama mõõduga mõõdetakse samas ka riiki elama asunud moslemitele. Näiteks keelati 2004. aastal koolides ära pearättide ja teiste arusaadavalt religioossete sümbolite kandmine. 2011. aastal keelati avalikkuses ära näorättide kandmine, mis on taas moslemite seas süvendanud “stigmatiseerituse” tunnet.

Neljanda moslemiterrori põhjusena nähakse liiga jutukat presidenti. Prantsmaa president Emmanuel Macron on viimasel ajal astunud sõnakalt islami ekstremismi vastu ja riigist on näiteks välja saadetud islamistlikke jutlustajaid ning keelustanud ühendusi, mis ei austa Prantsusmaa seaduseid ja ühiskondlikke norme.

Samuti räägib Macron “islamistlikust separatismist”, mille vastu kehtestatakse peatselt vastav seadusandlus, mis omakorda tekitab Prantsusmaa moslemites veelgi rohkem võõrandumist.

Samuti põhjustas Prantsusmaa president islamiilmas, näiteks Türgis, raevu islamiterroris pea kaotanud õpetaja matustel peetud kõnega, milles ta teatas, et “ei mõista karikatuuride avaldamist hukka” ja “Prantsusmaa peab kahandama islamistide mõju”. 

Varem on Macron rääkinud, et islam on “religioon, mis on kriisis üle maailma” ja kuidas paljud moslemiriigid muutuvad üha äärmuslikumaks.

Konservatiivse / parema maailmavaatega kommentaatorite seas on AP islamiste pea õigustav lugu põhjustanud “elavat vastukaja” ja peamiselt osutatakse kunagise Osmanite impeeriumi “vägivallatule” olemusele.

Toimetas Karol Kallas