Hiljuti üllitatud uuringus väidetakse, et kui arvestada valitsuse toetuste ja muude kaasnevate kuludega, on 2021. aastal toodetud keskmise elektriauto pidamine kümne aasta jooksul 45 360 euro võrra samaväärsest sisepõlemismootoriga autost kallim.
Mõttekoda Texas Public Policy Foundation (Texase Avaliku Poliitika Sihtasutus), mida teiste hulgas toetavad suured naftaettevõtted Exxon ja Chevron, leiab oma uuringus, et kui arvestada kõigi elektriautode tootjatele ja omanikele jagatud toetuste ning soodustustega, soosivate seadusandlike regulatsioonide ja maksumaksja toel rajatava ning ülalpeetava taristuga, siis elektriauto on kasutaja jaoks märkimisväärselt kallim kui samaväärne sisepõlemismootoriga sõiduvahend.
Uuringus võeti aluseks keskmine 2021. aastal toodetud elektriauto mudel ja leiti, et kui arvestada 22 miljardi dollari mahus Ameerika Ühendriikide valitsuse poolt jagatud erinevate kasutajate ja tootjate toetustega, siis kümneaastase kasutusaja jooksul maksab elektriauto pidamine 48 698 dollarit (ca 45 360€) rohkem kui samaväärne sisepõlemismootoriga auto.
2021. aastal Argonne National Laboratory poolt läbi viidud uuringus väidetakse samas, et keskmine elektriauto on soetamisel samaväärsest sisepõlemismootoriga autost ligi 22 000 dollari (ca 18 600€) võrra kallim, kuid nende laadimine maksab 15 aasta jooksul kuskil 14 000 dollari (ca 13 000€) võrra vähem, mis tähendab, et viimased on selle aja peale sisepõlemismootoriga autodest ainult ligikaudu 8000 dollari (ca 7450€) võrra kallimad.
Elektriautode pooldajad väidavad lisaks, et läbitud vahemaa kohta on elektriautode laadimise hind võrreldav 1,21 dollarit galloni kohta bensiinihinnaga (31 eurosenti liiter).
Kui arvestada juurde laadimisseadmed ja laadimisel tekkivad elektrikaod ning jagada need kümne aasta ja 200 000 kilomeetri peale, siis lisandub sellele galloni kohta 1,38 dollarit (1,29€; 33 eurosenti). Kui lisada sellele veel subsiidiumid, siis tuleb võrreldavaks bensiinigalloni hinnaks kokku 17,33 dollarit ehk 4.25 eurot liiter.
Sellesse numbrisse ei ole arvestatud 2022. aastal vastu võetud inflatsiooni vähendamise seadusega (Inflation Reduction Act) jagatud erinevaid toetuseid elektriautode tootmise tarneahelatele, eriti akude tootmisele.
Ameerika Ühendriikide föderaalvalitsus subsideerib elektriautode tootmist suuremal määral kui isegi tuule- ja päikeseenergiat.
Vaatamata toetustele ja soodustustele on kasutajate huvi jäänud elektriautode vastu leigeks ja tänaseks on see langustrendis. Ford Motor Company kurdab, et ettevõte saab ühe müüdud elektriauto pealt 73 000 dollarit kahju.
Elektriautode entusiastid loodavad, et kohe toimub akutehnoloogia vallas mingisugune suur läbimurre. Akud on peamiseks põhjuseks, miks elektriautod on nii kallid ja kui õnnestub välja mõelda odavamad akud, muudab see odavamaks ka elektriautode hinna. Samas akutehnoloogia ei arene kuudega, vaid aastakümnetega ja tänaseks on otsa saanud ka viimase kümne aasta jooksul toimunud liitium-ioon akude odavnemine.
Euroopas on elektri- ja sisepõlemismootoriga autode hindade võrdlemine keerulisem. Tänu rohepoliitikatele võib elektriauto laadimine olla ajuti kallim kui bensiini ostmine sama maa läbimiseks. Saksamaal maksab üks elektriautode mõõdikuid, Tesla Model 3 baasmudel, 43 000 eurot. Škoda Superbi hinnad algavad 28 000 euro juurest.
Toimetas Karol Kallas