Ühendkuningriigi Ökoloogia- ja Hüdroloogiakeskuses toime pandud uuringus leitakse, et inimeste väljahingatavas õhus on teatud koguses metaani ning dilämmastikoksiidi, mis aitavad kaasa kliimasoojenemisele.
"Inimeste välja hingatav hingeõhk sisaldab väikeseid lämmastiku (CH4) ja dilämmastikoksiidi (N2O) koguseid, mis on üleilmsele soojenemisel kaasa aitavad kasvuhoonegaasid," vahendab teadusajakirjas PLOS avaldatud uuringut New York Post.
Väidetavalt moodustavad inimeste elus olemise tõttu tekkinud CH4 ja N2O 0,1 protsenti Ühendkuningriigi kasvuhoonegaaside heitmetest.
Lisaks nimetatud kahele gaasile hingavad inimesed veel välja süsihappegaasi.
Ühendkuningriigi Ökoloogia- ja Hüdroloogiakeskuse uuringus, mida juhtis atmosfäärifüüsik/-keemik Nicholas Cowan, osales vabatahtlikult 104 täisealist inimest. Uuringu käigus tuvastati, et kõik hingasid välja dilämmastikoksiidi ja 31 protsenti osalenutest metaani.
Inimesed, kes metaani otse välja ei hinganud, eritasid siiski ilmselt gaasi "ioonilise puhituse" (ion flatus) teel, mis tähendab röhatusi ja puuksusid.
Cowani sõnul suurendavad röhatused ja puuksud inimeste heidetud kasvuhoonegaaside hulka tõenäoliselt märgatavalt. Uuringu teostanud teadlased nendivad, et ükski teine teadusuuring seni sellist väidet siiski ei kinnita.
"Eeldades, et kariloomad ja teised metsloomad hingavad samuti välja N2O heitmeid, siis tõenäoliselt on seni jäänud kahe silma vahele väikene, kuid siiski oluline kogus N2O heitmeid, mida võib kogu riigi heitmetes olla rohkem kui üks protsent," lisavad teadlased.
Katsealuste välja hingatud gaasikogustest tuletati, et inimeste hingamine põhjustab 0,05 protsenti Ühendkuningriigi metaani ja 0,1 protsenti dilämmastikoksiidi heitmetest.
Uuringus ei paljastatud, milline seos võiks olla söögi ja välja hingatud gaaside vahel.
"Nii N2O kui CH4 sisaldus taimetoitlaste ja lihasööjate hingeõhus oli mahult sarnane," osutasid teadlased. "Uuringu tulemustele toetudes võime me öelda, kui hinnata Ühendkuningriigi rahvastiku kasvuhoonegaaside heitmeid, siis menüü või toimumise muutus pole tõenäoliselt hingeõhu kasvuhoonegaaside koguse juures juures olulise mõjuga."
Toimetas Karol Kallas