Mitme Ameerika Ühendriikide ülikooli haridusteadlaste korraldatud eelkoolihariduse uuring osutab, et lasteaed võib laste arengule mõjuda üpris mitmeti.
Teadusajakirjas Science ilmunud uuring kannab pealkirja "Alushariduse pikaajalise mõju teadus on muutlik". Uuringus nenditakse, et suurem osa teadlaste entusiasmist, mis puudutab maksumaksjate rahaga ülalpeetavaid lasteaedu, pärineb 1960. ja 1970. aastatest. Kahes toonases olulises uuringus, Abecedariani eelkoolihariduse uuringus ja Perry eelkoolihariduse projektis (Abecedarian Preschool Study, Perry Preschool Project) vaadeldi kummaski vähem kui 60 last, uuringutega kaasnes ohtralt perekondade abi ja osutatud teadustöödele kulutati suured summad raha. Viidatud uuringute tulemusi pole teistes teadustöödes kunagi õnnestunud korrata, vahendab mõttekoja Cato Institute'i uudisteportaal.
Uuringus jätkatakse, et kui antud kahes pisikeses uuringus järeldati, et lasteaed on inimesele kasulik, siis mastaapsemalt lasteaedades toimuvat jälgides pole neid kasusid võimalik tuvastada.
Ameerika Ühendriikide suurim lasteaiaprogramm on tervise ja sotsiaalministeeriumi (HHS) haldusalasse kuuluv Head Start (Edumaa), kuhu võetakse lapsi vastu loteriiga. 2012. aastal üllitas HHS programmi kohta seni kõige ülevaatlikuma teadustöö, milles tuvastati, et kuni kolmanda klassini avaldas lasteaed laste tulemustele kas väga vähe või mitte mingisugust mõju. Murelikult nenditi sealjuures, et lasteaiast tulnud lapsed on närvilisemad kui loterii kaotanud lapsed.
Samal ajal läks programm USA maksumaksjale toona aastas maksma seitse miljardit dollarit ehk 7900 dollarit lapse kohta. Tänaseks on Edumaa hind kasvanud 12 miljardi ja lapse kohta rohkem kui 14 000 dollarini aastas. Kas sellest programmist on lastele midagi kasu või kas võimalikud kasud on püsivad, pole tänaseni selge. 2022. aastal rahastas Edumaa 833 000 lasteaiakohta.
2022. aastal ilmus juhuvalimiga uuring, milles vaadeldi Tennessee vabatahtliku eelkooliprogammi mõju lastele. Uuringus tuvastati, et võrreldes kodus kasvanud lastega mõjus lasteaed lastele "märkimisväärselt negatiivselt". Lasteaialapsed õppisid halvemini, neil oli probleeme korrale allumisega ja sattusid sagedamini eriharidussüsteemi. Tulemused olid teadlaste jaoks nii ehmatavad, et uuring käidi väga hoolikalt uesti üle ja ikkagi jõuti järeldusele, et "vähemalt vaestest peredest pärit laste jaoks pole natukene midagi [alusharidust] parem kui mitte midagi".
"Muutliku teaduse" metauuringus leiti ainult üks teadustöö, milles vaadeldi aastatel 1997 kuni 2003 Bostoni loteriipõhist lasteaiaprogrammi. Lasteaias käinud lapsed käitusid keskkoolis paremini, lõpetasid selle paremate hinnetega ja nende ülikoolidesse pääsemise võimalused olid suuremad. Enne keskkooli lasteaia kasusid haridusteel ei tuvastatud.
Kui lasteaedade mõju puudutavate uuringute tulemused on mitmetised, siis ühe järelduse võib neist siiski teha: mis puutub igasugusesse haridusse, siis üks mõõt kõigile ei sobi. Haridusprogrammid võivad mõnele lapsele sobida väga hästi ja teistele avaldada kohutavat mõju.
"Muutliku teaduse" uuringu kokkuvõtte esimene lause kõlab: "Levinud on uskumus, et lasteaiaprogrammid kujutavad endast kasumlikku avaliku raha paigutamist, mis aitab lastel koolis paremini hakkama saada ja vähendada varanduslikust ebavõrdsusest ning rassist tingitud saavutuste lõhesid." Teadus selliseid "uskumusi" ei kinnita.
Toimetas Karol Kallas