Valitsus peab lõpetama inimeste diskrimineerimise koroonapassi alusel ning oma põhiseadusvastase korralduse tühistama. Vastasel korral on kodanikel õigus vastupanule kõigi nende käsutuses olevate vahenditega, et kaitsta oma võõrandamatuid õigusi, kirjutab Veiko Vihuri.
Vabariigi valitsuse otsusega on Eesti elanikud jagatud kaheks. Need, kes ei soovi vaktsineerida ja kelle jaoks on sage tasuline testimine ülejõukäiv, ei pääse enam paljudesse kohtadesse avalikus ruumis. Seda põhjendatakse nakkusohutuse tagamisega, et ühiskond avatuna hoida. Samas on teada, et ka vaktsineeritud võivad nakkust edasi kanda. See muudab kõnealuse piirangu küsitavaks ja tõstatab samuti küsimuse ebavõrdsest kohtlemisest, sest vaktsineeritud ei pea oma nakkusohutust tõendama.
Ei varjatagi, et antud meetme üks eesmärke on hoopis inimeste survestamine vaktsineerimisele. Kuid demokraatlikus õigusriigis ei saa avalikul võimul olla eesmärke, mis ei ole kooskõlas kehtiva õigusega. Vaktsineerimine ei ole kohustuslik. Õiguskantsler Ülle Madise on rõhutanud, et olukorrad, kus Covid-tõendit või ka testimist nõutakse lihtsalt inimeste kiusamiseks või vaktsineerima sundimiseks, on vastuolus vaktsineerimisvabaduse põhimõttega ja ka põhiseadusega. Ta lisab, et vaktsineerimisvabadus tähendab seda, et inimene, kes selle otsuse langetab, peab saama vaktsineerida, ja kes mingil põhjusel seda ei soovi, tuleb rahule jätta.
Praegu on valitsuse otsusega aga kujunenud olukord, kus nakkusohutu vaktsineerimata kodaniku õigust ja vabadust liikuda ja tegutseda avalikus ruumis on olulisel määral kärbitud ning ta saab oma vabadused valitsuse käest tagasi alles siis, kui laseb endale manustada eksperimentaalseid, tingimusliku müügiloa saanud vaktsiine, mis vastupidiselt väidetule ei ole ohutud ega efektiivsed. Riik, kus kodanik saab „hea käitumise" preemiaks valitsuselt spetsiaalse tõendi, mis lubab tal elada oma tavapärast elu, ei ole kindlasti mitte demokraatlik ja vaba.
Demokraatlikus ühiskonnas võib avalik võim piirata kodanike põhilisi õigusi ja vabadusi vaid äärmise vajaduse korral, ja sedagi vaid mõistlike alternatiivide puudumisel ning lühiajaliselt. Mõistagi peaksid piirangud olema proportsioonis ohu suurusega. Kui tõsine on meid ähvardav oht tegelikult? Tartu Ülikooli rektor, neurokirurgia professor Toomas Asser tõdeb: „Koroona ei osutunud erinevalt eelmistest SARSidest ometi nii kergesti külgehakkavaks ega tapvaks, kui 2020. aasta kevadsuvel kartsime… Koroonasurmasid on Eestis ligi 1300. Seda on palju. Samas on suremus nakatunute seas 1 protsent ehk koroona on küll tõsine, aga mitte totaalselt tappev nakkushaigus."
Kindlasti ei ole rahuldav peaminister Kaja Kallase selgitus, et isikuvabaduste piiramisest paremat lahendust ei ole. Valitsuse käsutuses on tegelikult hulk erinevaid võimalusi, et pärssida viiruse levikut ja hoida ära ülemäärast koormust haiglatele. Kui valitsus ei saa oma tööga hakkama, tuleb ametisse panna uus valitsus, kes suudab oma tööandja – riigi kodanike – õigusi ja vabadusi paremini kaitsta.
Sel põhjusel avaldan mina, sünnijärgne Eesti kodanik, et ma ei nõustu avaliku võimu ebaproportsionaalse, diskrimineeriva, kodanikke alandava ja ühiskonna sidusust ja solidaarsust lammutava poliitikaga ning ei pea seda legitiimseks. Vaba ja terve kodanik, kes ei soovi end vaktsineerida lasta või vajab mõtlemisaega, et langetada informeeritud otsus, ei saa leppida sellega, et tema põhiseadusega tagatud isikuvabadusi piiratakse oluliselt ja ebamääraseks perioodiks ning ta muutub üleöö teise klassi kodanikuks.
Vaba kodanik ei saa oma õigusi ja vabadusi valitsuselt ja need ei tulene isegi mitte põhiseadusest – need kuuluvad talle sünnijärgselt. Vastupidi, valitsus saab oma legitiimsuse kodanikelt. Kodanike õigusi omatahtsi piirav valitsus ei ole legitiimne valitsus. Põhiseaduse paragrahv 54 sätestab, et Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale. Mida aga teha siis, kui avalik võim ründab põhiseadust eirates, kuid riigi egiidi all omaenda kodanikke? Mitte ühelgi võimuharul ja -esindajal ei ole mistahes ettekäändel õigust kodanike põhiõigusi oma suva alusel piirata. Seda tehes muutub avalik võim ise mittelegitiimseks ning kodanikul puudub kohustus olla lojaalne omavolile ja türanniale.
Valitsus peab oma põhiseadusvastased korraldused tühistama. Vastasel korral on kodanikel õigus vastupanule kõigi nende käsutuses olevate vahenditega, et kaitsta oma õigusi. Niisamuti peavad avalikku võimu esindavad isikud arvestama, et isikuvabaduste õigustamatu piiramise korral esitatakse neile esimesel võimalusel süüdistused ühiskonnavastastes tegudes. Nad pidagu meeles, et on ametisse seatud teenimiseks, mitte omavolitsemiseks. Eesti on väike, inimesed üksteisega seotud. Võimu vastasseis oma kodanikega ei ole riigi ja rahva huvides.