Foto: Piqsels

Vabaühendus MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased saatis veebruari alguses Sotsiaalministeeriumile selgitusetaotluse, milles soovitakse teada, miks mRNA süstid soovitakse lisada laste immuniseerimiskavva ja lapsi süstida ilma vanemate nõusolekuta.

Tervise- ja tööminister saatis 2022. aasta 7. detsembril ministeeriumidele kooskõlastamiseks kahe määruse muutmise eelnõu, mille kooskõlastamise tähtaeg oli 14.12.2022:

A. Sotsiaalministri 13.08.2010 määrus nr 54 „koolitervishoiuteenust osutava õe tegevused ning nõuded õe tegevuste ajale, mahule, kättesaadavusele ja asukohale".

B. Tervise- ja tööministri 02.03.2017 määrus nr 9 „Immuniseerimiskava".

Eelnõuga sooviti muuhulgas

  • anda kooliõele õigus vaktsineerida suulise nõusoleku alusel alaealist, isegi kui lapsevanem on lapse vaktsineerimisest kirjalikult keeldunud,
  • lisada Covid-19 vaktsiinid immuniseerimiskavasse.

Eelnõu puudustena toodi välja järgmised punktid:

1. Muudatuste eelnõu teemal pole ühiskonnas toimunud diskussiooni.

2. Eelnõu sisu ja avalikkuses ilmunud sõnavõttude vahel on vasturääkivused.

3. Suurenenud usaldamatust saab taastada ausa kommunikatsiooniga.

4. Määrused peavad olema kooskõlas seadusega ja kaitsma meie laste tervist.

5. Lapse krooniliste haiguste ja allergiatega on kursis perearst ja lapsevanem.

6. Erandlikud olukorrad saab lahendada perearsti juures.

7. Kehtiva seadusandluse kohaselt vastutab vanem alaealise tervise eest.

8. Pole selge, kes vastutab võimaliku vaktsiinitüsistuse korral.

9. Kooliõe töörahu ja ohutus peavad olema tagatud.

10. Määrus lõhub perekonnasuhteid ja sellega seoses lapse heaolu.

11. Kool peab olema turvaline koht, kus laps saab keskenduda õpingutele ja eakaaslastega suhtlemisele.

12. Vaktsineerimine ei ole erakorraline elupäästev ravi.

13. Kaalutletud otsuse jaoks on vaja piisavat infot vaktsineerimise kohta

14. Alaealise suuline nõusolek pole piisav.

15. Alaealise kaalutlusvõime hindamise võimekus kooliõe poolt on küsitav.

16. Millise protokolli järgi hindab kooliõde lapse kaalutlusvõimet? Kuidas on garanteeritud lapse informeeritud otsus?

17. Vaktsineerimise puhul võiks kaalutlusvõime tulla kõne alla alates 16. eluaastast.

18. Kuidas saab laps teha teadliku vaktsineerimisotsuse, kui isegi erinevate riikide terviseametid pole üksmeelsed oma vaktsineerimissoovitustes?

19. Eelnõu seletuskiri sisaldab ebatõeseid ja teaduslikult põhjendamatuid väiteid.

20. Väidetavalt ei olnud Covid-19 vaktsiinide immuniseerimiskavasse lisamise ettepaneku taga soovi vaktsineerida koolides lapsi Covid-19 vastu.

21. Covid-19 vaktsiinide lisamine immuniseerimiskavasse ja seeläbi 34 miljoni euro kulutamine aastal 2023 pole põhjendatud.

22. Bivalentsete Covid-vaktsiinide kasutamine tuleks peatada, kuni on kogutud rohkem teadusandmeid nende ohutuse ja efektiivsuse kohta.

23. Riiklik kvaliteedikontroll aitaks taastada usaldust vaktsiinide vastu.

24. Vaktsineerimise teemal on vaja läbipaistvust ja kvaliteetseid uuringuid.

Lisaks on eelpool toodud punktidele, mida on muuhulgas igakülgselt selgitatud, lisatud põhjendused, miks väidetavalt Covidi vastu aitavad süstid peaks immuniseerimiskavast välja jätma. Lühidalt on põhjenduste sisuks teadus, et need süstid teevad liiga paljudest inimestest invaliidid ja ilmselt ka surmavad ning igasugune neid puudutav teadus on pehmelt öeldes puudulik.

Toimetas Karol Kallas