Rootsi süüdistajad teatasid täna, et lõpetavad WikiLeaksi asutaja Julian Assange (45) vägistamisuurimise, vahendab Postimees.
"Prokurör Marianne Ny otsustas täna, et väidetavat Julian Assange'i vägistamisjuhtumit puudutavat uurimist ei jätkata," teatas prokuratuur avalduses.
Stockholmi kohus hakkab peatselt kaaluma, kas rahuldada Assange'i kaitsjate nõue, et Rootsi tühistaks Assange'ile kehtestatud Euroopa vahistamisorderi.
Hetkel Londonist Ecuadori saatkonna eest otsepilti vahendava The Telegraphi andmetel on Assange seal infolekete eest Ühendriikidele väljaandmist kartes redutanud hoones ligi viis aastat pärast seda, kui vägistussüüdistused tema vastu 2010. aastal välja käidi.
Saatkonna ette on arusaadavalt kogunemas ajakirjanikke ja muid huvilisi.
Assange on süüd alati eitanud ning kinnitanud, et süüdistus oli osa plaanist ta USA võimudele välja anda.
Teatele süüdistuse tühistamisest eelnes Ecuadori valitsuse poolt Rootsi valitsusele läkitatud kiri, milles selgitati, et prokurör on teinud tõsiseid vigu ning ei näita üles initsiatiivi uurimise lõpuleviimise osas.
Nüüd on küsimus selles, kas sündmuste areng vähendab Ühendriikidele väljaandmise riski, kui ta saatkonnast väljuks.
Nagu arutleb Daily Mail, on fookus nüüd Ühendkuningriigi ja Ühendriikide valitsustel ning peatselt peaks selguma, kas Assange lendab Ecuadori.
Assange'i advokaat Juan Branco on vastanud France Info ajakirjaniku küsimusele oma kliendi plaanide kohta, et too "üritab nüüd lahkuda ja paluda asüüli Prantsusmaal."
Londoni politsei on samal ajal andnud teada, et Assange arreteeritaks saatkonnast väljumisel ikkagi, kuid nüüd juba palju väiksema rikkumise ehk 2012. aastal kohtu ette mitteilmumise eest.
Expressi andmetel väidavad lisaks mõned õiguseksperdid, et Ühendriikidel on nüüd isegi lihtsam Assange kätte saada, kuna nõusolekut oleks tarvis vaid Suurbritannialt ja mitte enam samuti Rootsilt.
WikiLeaksil oli hiljutiste USA presidendivalimiste kontekstis oluline roll, sest organisatsioon avalikustas tuhandeid Hillary Clintoni kampaaniajuhi John Podesta meile, samuti Demokraatliku Partei sisekirjavahetust.
Kõige enam tähelepanu pälvinud paljastused tõid avalikkuse ette tõsiasja, et presidendikandidaatide debati küsimused lekitati eelnevalt Clintonile.
Samuti tuli päevavalgele, et Clinton väljendas ühes siseringis peetud kõnes poolehoidu "piirideta maailmale" ja selgitas, et ta peab oluliseks kahe erineva identiteedi omamist, millest üks oleks suunatud avalikkusele, teine siseringile.
Loe lisaks ja vaata Rootsi prokuröride peatselt algavat pressikonverentsi siit.
Julian Assange'i advokaadid pöörduvad armuandmispalvega Trumpi poole