Ajakirjanik ja blogija Vahur Koorits kirjutab oma ajaveebis, et ka Eestis on selle aasta esimesel poolel puhkenud tõeline kultuurisõda, mille rinded moodustuvad selgelt eristuvatest maailmavaatelistest leeridest.

"Üks leer arvab, et Eestile surutakse väljastpoolt peale võõraid, meile mitteomaseid väärtusi, mille eest tuleb Eestit kaitsta. Teine leer peab end avatud ja tänapäevase Eesti eestkõnelejateks, kelle ülesanne on viia Eesti riik ja rahvas ka mentaliteedilt ja ellusuhtumiselt Euroopasse," iseloomustab Koorits kujunenud olukorda.

Koorits osundab, et nii president Toomas-Hendrik Ilves kui ka Sotsiaaldemokraatliku erekonna esimees Sven Mikser on kujunenud olukorraga seonduvalt väljendanud muret ning andnud mõista, nagu kasvaks Eestis ebademkraatlikud ja antiliberaalsed tendentsid.

"Kas Eestis on materjali pikaaaliseks kultuurisõjaks?" küsib Koorits ja vastab ise, et pigem mitte.

"Konservatiivsed jõud on küll selle aasta jooksul suutnud anda muljetavaldava vastulöögi Eesti ühiskonna pidevale liberaliseerumisele. See pole aga mitte trendimuutus, vaid on pigem oma positsioonide kaotust märkavate inimeste vasturünnak, mida nad ise tajuvad puhtalt kaitseotstarbelisena," väljendab Koorits oma arvamust.

Koorits osundab, et selle aasta eduka konservatiivse leeri esiletõusu taga on paljuski konservatiivsed kristlased, ent nende kandepind ühiskonnas on väga väike.

"Kuna aga konservatiivse kristluse kandepind Eestis on palju napim kui näiteks homofoobial, siis ma ei usu, et konservatiivsed kristlased suudaksid väga pikalt mingit konservatiivset vasturevolutsiooni korraldada."

Lõpetuseks nendib Koorits, et tolerantsi eest võitlevad liberaalid ei suuda ise tihti oma ideaalide järgi elada. "SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks allkirjakampaania peale politseisse pöördumine oli selge liialdus, sest samasooliste abielu lubamine või mittelubamine on poliitiline küsimus, kus edu saavutamiseks tuleb mõjutada avalikku arvamust, mitte otsida abi karistusseadustikust," võtab ta kokku.

Loe lähemalt autori ajaveebist.