Eesti valitsuskoalitsioonil on kavas eeloleval sügisel kinnitada agressiivne elurikkuse, "kestlike toidusüsteemide" ja kliimamuutustega kohanemise kava ning "peegeldada" seda 2023. aasta riigieelarves.
Kaja Kallase valitsusel on rohepoliitika juhtkomisjon, mis moodustati 2021. aasta 8. juulil. Juhtkomisjoni nõustab rohepoliitika ekspertrühm. Käesoleva aasta märtsis esitas nimetatud ekspertrühm juhtkomisjonile esmase roheülemineku aruande ja selle järeldused.
Juhtkomisjoni juhib Kallas isiklikult.
Ekspertrühma raport valmis Kaja Kallase eelmise valitsuse ajal, mida tutvustati valitsuse rohepoliitika juhtkomisjonile reedel, 23. septembril.
Eksperdid, hoolimata tänasest tervet Euroopa Liitu tabanud energia- ja ähvardavast majanduskriisist leiavad, et "ülimalt oluline" agressiivne rohepööre "tagab" majanduse- ja energiajulgeoleku ning inimeste parema toimetuleku.
Kallase valitsuses valmis hiljuti seaduseelnõu, millega soovitakse 2030. aastal toota Eesti tarbimise mahus "taastuvat elektrit" ja eelnõu hakatakse parlamendis lähiajal hääletama.
Maaelu- ja keskkonnaministeeriumile tehti ülesandeks ekspertrühma aruannet "põhjalikult analüüsida" ja oktoobri jooksul esitada rohepöörde tegevusplaan.
Kestlikud toidusüsteemid
"Kestlik toidusüsteem" tähendab ekpertide hinnangul "täppispõllumajandust", mis aitab ohjata taimekaitsevahendite ja mineraalväetiste kasutamise vähendamist. "Täppispõllumajanduse" ära tegemiseks tuleb tegeleda teadmussiirdega ja "erineva taseme õppekavade kaudu suurendada põllumajandustootjate teadlikkust integreeritud taimekaitsest ja selle rakendamisest".
Samuti soovitatakse kasvatada põllumajandusmaastike mitmekesisust ja aidata kaasa elurikkuse säilitamisele.
Loomakasvatussektoris soovitatakse toetada karjaterviseprogramme, mis vähendavad mikroobivastastaste ainete kasutamist ja parandavad loomade heaolu ning tervist.
Mahesektoris soovitatakse toetada mahetootjaid, et nende konkurentsivõime paraneks.
Eksperdirühma liige, Eesti Maaülikooli vanemteadur Ants-Hannes Viira leiab: "Eestis kasutatakse 22% põllumajandusmaast mahetootmises, kuid kohaliku mahetoodangu kogused on endiselt tagasihoidlikud ja mahepõllumajanduse tasuvus jätab soovida. Rohkem tähelepanu tuleks pöörata toodangumahu ja tootlikkuse suurendamisele ja mahetoodete laialdasemat kasutust soosiva turu loomisele. See tagaks Eesti mahetoidu jõudmise suurema arvu tarbijateni."
Kliimamuutustega kohanemine
Ekspertkomisjoni sõnul on kliimamuutustega kohanemisel siiani peamiselt pööratud tähelepanu looduskeskkonnale ja päästevõimekusele. Samas kliimaohtudega peab arvestama ka maakasutuses ja põllumajanduses, ruumiplaneerimises, bio-majanduses, taristute ja ehitiste rajamisel , energeetikas ja varustuskindluse tagamisel.
Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse juht Lauri Tammiste arvab: "Eesti elanikud on küll keskkonnateadlikud, kuid kliimamuutusi peetakse pigem globaalseks probleemiks ja ei seostata Eesti ega enda eluga. Samuti ei ole selge, mida kliimariskid tähendavad iga omavalitsuse jaoks ning seetõttu ei arvestata nendega ruumilisel planeerimisel ega projekteerimisel, kuigi sellel on väga oluline kliimamuutuse tagajärgi leevendav või võimendav efekt.
Ekspertide sõnul jõuavad Saksamaa Reini jõe madala veetaseme ja jahutusvee puuduse tõttu töö peatanud Prantsusmaa tuumareaktorite mõjud ka Eestisse. Samuti ähvardavad Eesti inimeste tervist üha kuumemad suved.
Ekspertide hinnangul tuleb juba praegu analüüsida kliimamuutustest tingitud massisisserände ja üleilmsete tarneahelate haavatavuse riske.
Elurikkus, maakasutus ja bioressursside väärindamine
Eksperdid leiavad, et Eesti looduse seisund halveneb, kuna inimasustus koos seda saatva taristuga laieneb ja maakasutus muutub üha pingelisemaks. Kaitsealadel on olukord normaalne, kuid ainuüksi need ei suuda tagada looduse mitmekesisust ja looduse hüvede säilimist.
Tartu Ülikooli taastamisökoloogia professor Aveliina Helm toonitas: "Heas seisus loodus on meie endi elukeskkonna alustala. Eesti maastikud –meie metsad, sood ja niidud – on ka meie kõige olulisemaks liitlaseks kliimamuutuse ulatuse ja mõjude leevendamisel. Seetõttu on murettekitav, et meie maakasutuspraktikad on tänaseks viinud Eesti looduse kasvuhoonegaaside siduja poolelt heitja poolele ehk kliimamuutuste olulisest leevendajast on saanud nüüdseks neisse panustaja."
"Vähemalt 30% meie maismaast ja 30% merest peaks olema kaitse all, kuid lisaks peaks Eesti looduse hoidmine ja taastamine olema väärtustatud ka mujal linnas või maastikul. Kõikjal tuleks otsida võimalusi üheaegselt teiste tegevustega ka elurikkust soodustada – selleks on palju võimalusi nii metsanduses, põllumajanduses, ruumiplaneerimisel, teede ehitusel, energiataristu rajamisel ja mujalgi," leiab Helm.
Ekspertide sõnul tuleks enne suurarenduste rajamist anda hinnang nende võimalikule kliimamõjule ja elurikkusele ning arendajatele peaks tegema kohustuseks elurikkusesse investeerimise.
Elurikkuse, maakasutuse ja bioressursside väärindamise sisuvaldkonna mahukuse tõttu juhtkomisjoni arutelud antud teemadel veel jätkuvad.
Ekspertide rühma kuuluvad: Tõnis Arjus, Ivar Dembovski, Aveliina Helm, Marti Hääl, Arno Kütt, Priit Lepasepp, Taavi Madiberk, Margus Muld, Marek Rannala, Helen Sooväli-Sepping, Anne Sulling, Madis Toomsalu, Eva Truuverk ja Ants-Hannes Viira.
Toimetas Karol Kallas