Täna tabas Eesti avalikkust pommuudis – riik võtab tervelt viis miljardit eurot laenu. Hämmastav fakt pärines valitsuse istungi päevakorrast ning oli sõnastatud nii kantseliitlikult, kui üldse võimalik. Tegelikult oli aga riigikogu juba aprillis lubanud sellises mahus laenu võtta. Ajakirjanikud polnud seda lihtsalt märganud, kirjutab Jaanus Vogelberg.
Täna meedias furoori tekitanud päevakorrapunkt 8 kandis "põnevat ja lugema kutsuvat" pealkirja "Vabariigi Valitsuse 21.03.2014 määruse nr 44 "Riigi rahavoo juhtimise ja stabiliseerimisreservi haldamise põhimõtted" muutmine". Eelnõu peamiseks eesmärgiks oli märgitud vajadus "muuta riigi võlaportfelli intressiriski arvutamise põhimõtteid".
Selge, ju siis on vaja. Aga miks? Nüüd paljastus tekstist ootamatu fakt – sellepärast, et riigil "on vaja" võtta laenu – sel aastal hinnanguliselt 3,87 miljardit eurot ja järgmisel aastal 1,2 miljardit, ehk kokku tervelt 5 miljardit.
Tekkis mulje, et säärases mahus laenuvõtmise ongi nüüd otsustanud ainuisikuliselt valitsus ja just sellesama määrusega. Nii oli Postimehes pealkiri "Valitsus laenab kokku tervelt 5 miljardit eurot", Äripäevas "Valitsus tahab laenu võtta kokku viis miljardit eurot" ja ERRis "Riik plaanib laenu võtta kokku viis miljardit eurot".
Paistis olevat, nagu ajakirjanikud ütlevad, "uus info", mis "pole veel läbi käinud". Lõpuks saabus aga selgus Äripäeva järgmisest loost. Nimelt ütles peaminister Jüri Ratas lehele, et valitsus ei võta sugugi "isekeskis" mingisugust laenu – otsus lubada laenu lage 5 miljardile tõsta tehti juba lisaeelarve vastuvõtmisega aprillis.
Tähendab – riigikogu on sellele juba oma heakskiidu andnud ja edasine oli juba vormistamise küsimus.
Lisaeelarves on meeletu laenuvõtmise võimalus tekitatud kahe lausega:
"1) paragrahvi 2 lõige 9 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"1) seaduse paragrahv 69 lõike 2 alusel kehtestatav riigi võlakohustuste suurim lubatud jääk 5 000 000 000 eurot;";
Seaduse eelmises redaktsioonis oli see summa 2 613 000 000 eurot ehk ligi poole vähem. Kõik. Ainuke probleem on selles, et lisaeelarve vastuvõtmise ajal ei kirjutanud ajakirjandus 5 miljardist praktiliselt mitte ühte silpigi.
ERR tegi 2. aprillil uudise, kus toodi välja seaduse ja selle seletuskirja "olulisemad punktid". 5 miljardit nende hulgas polnud. 13. aprillil oli ERRis uudis sellest, et eelnõu läbis teise lugemise.
14. aprillil oli Geeniuses lugu, et lisaeelarve läheb lõpphääletusele. 15. aprillil oli Postimehes seaduse vastuvõtmisest otseblogi. 15. aprillil avaldas riigikogu ise pressiteate, et seadus läks läbi. Laenu laest ei midagi.
Selle asemel on meediast nii enne kui pärast lisaeelarve vastuvõtmist läbi jooksnud kujund "vähemalt miljard eurot". Postimees kirjutas sellest 14. märtsil, tsiteerides Martin Helmet, et valitsuse plaanitavate majanduse stimuleerimise meetmete maht on 1,5 – 2 miljardit.
26. mail oli ERRis pealkiri "Riik võtab kümneks aastaks miljard eurot laenu". 3. juunil teatas Õhtuleht, et valitsus on miljardit suurendanud 1,5 miljardile.
Arvud 3,78 ja 1,2 miljardit käisid teadaolevalt ainsana läbi mai lõpus Äripäevas ilmunud intervjuus rahandusministeeriumi finantspoliitika ja välissuhete asekantsleri Märten Rossiga.
"Sellise raha vajadus on Rossi sõnul lihtne aritmeetika, valitsuse rahastamisvajadus on tänavu ühtekokku 3,78 ja tuleval aastal 1,2 miljardit eurot, osa sellest rahast on juba mingite laenulepingutega leitud, aga ilmselt tuleb praeguste eelduste järgi leida täiendust. Aga see ei tähenda, et selline emissiooni kindlasti tuleb, rõhutas Ross, neid otsuseid langetatakse edaspidi ja vastavalt vajadusele," seisis lehes. Toonagi rääkis pealkiri aga miljardist.
Nüüd on otsused langetatud ja Eesti riigi laenukoormus kasvab kolmekordseks, Äripäeva andmetel seniselt väga madalalt 8,4 protsendilt sisemajanduse koguproduktist umbes 23 protsendile. Täpsustatud 19. juunil – kuna osa uuest võlast moodustab olemasoleva võla refinantseerimine ja võlalagi on seatud 5 miljardile, ei saa nn "liitmistehet" siiski teha – võla protsent SKPst ei küündi ilmselt üle 20 protsendi. Tuleb arvestada, et seoses majanduskriisiga langeb järgmisel aastal ka SKP – kui palju, pole veel teada.
Ja seda mitte lihtsalt ilma avaliku debatita, vaid tegelikke plaane selgelt avalikkuse eest varjates.
Täiendatud: 11. juunil ilmus Geeniuses lugu sellest, kuidas valitsus on juba võtnud koroonakriisi järel laenu kokku 2,65 miljardi euro eest ning laenab veel. Rahandusministeeriumist nenditi Geeniusele siis, et kriisi leevendamise meetmeid arvestades ulatub riigikassa negatiivne rahavoog – ehk puuduolev raha pealevool – ligikaudu 3,8 miljardi euroni.
"Sellest 3,5 miljardit eurot oli plaanis katta laenude ja võlakirjadega – ehk laenu võetakse veel. Eesti võlakoormus kasvab selle tulemusel aasta lõpuks tugevalt ehk ligikaudu 22 protsendini SKPst – Eesti kohta on see küll palju, aga jätkuvalt vähem kui paljudel teistel Euroopa riikidel," seisis loos.