Valitsus plaanib kehtestada plastpakendimaksu, mis paratamatult lisandub toiduainete hinnale. „Valitsus on kaotanud reaalsustaju," kommenteerib Toiduainetetööstuse liit.
Praegu suudetakse võtta Eestis taaskasutusse 41 protsenti plastpakendijäätmetest. Alates 2024 on Eesti võtnud EL-i ees kohustuse, et taaskasutusse läheb vähemalt 50 protsenti plastpakendijäätmetest, kirjutab ERR.
Keskkonnaministeeriumi sõnul loodetakse keskkonnamaksuga motiveerida ettevõtjaid, et need disainiksid paremaid pakendeid, mida taaskasutusse võtta. „Tegelikult on vaja meil motiveerida ka seda esimest otsa, kus see pakend tuleb turule ja tõsta sellega ettevõtjate motivatsiooni. See sama tasu plastpakendile võikski olla see koht, kus motiveerida ettevõtet tegema paremat pakendit," lausus osakonnajuhataja Sigrid Soomlais.
Toiduainetetööstuse liidu juhi Sirje Potisepa sõnul ei ole toidutootjad praegu võimelised sisendhindade tõusu ja tarbimise vähenemise juures uut järjekordset keskkonnamaksu välja kandma. Uus maks kanduks paratamatult tarbijahindadesse, mille tõus ei ole siiani peatunud.
Potisepa sõnul moodustab pakend tootehinnast 20 kuni 80 protsenti. Mida suurem on pakendimass toote ümber, seda suurema osa moodustab see ka tootehinnast.
Potisepp on hämmastunud, et ajal, mil valitsus tõstab käibemaksu ja riik ei leia viise, kuidas ettevõtteid kõrgete energiahindade juures toetada, tahetakse veel lisamakse sisse seada. Ühtlasi juhtis ta tähelepanu, et uus maks nõrgestab Eesti toidutootjate konkurentsivõimet, kuna Soomes, Lätis ja Leedus sellist maksu ei ole.
„Meie valitsus on kaotanud igasuguse reaalsustaju, sest valitsuse- ja parlamendiliikmetel tuleb ju raha seinast. Minu meelest neid absoluutselt ei huvita, kuidas Eesti inimesed üldse toime tulevad, aga meie näeme seda juba selgesti, kuidas Eesti inimesed toime ei tule," sõnas Potisepp.
Toimetas René Allik