Vene infokampaaniad pole eriti tõhusad

Pildil olevas Peterburi hoones paiknes 2016. aastal Glavseti trollifarm. Foto: Scanpix

Kuigi venelaste infokampaania jõudis 2016. aasta valimistel väidetavalt rohkem kui 126 miljoni ameeriklaseni, ei leidnud teadlased oma uuringus kasutatud valimi seast ühtegi näidet, kelle arvamusi ja eelistusi oleks see toona mõjutanud, vahendab Karol Kallas USA Rahvusliku Teaduste Akadeemia toimetistes ilmunud uuringut.

USA Rahvusliku Teaduste Akadeemia toimetistes (Proceedings of the National Academy of Sciences) üllitatud uuringus üritati jälile saada, kui palju väidetav trollikampaania inimeste meeli muutis. Kuigi venelaste infokampaania jõudis 2016. aasta valimistel rohkem kui 126 miljoni ameeriklaseni, ei leidnud teadlased oma uuringus kasutatud inimestevalimi seast ühtegi näidet, kelle arvamusi ja eelistusi oleks see toona mõjutanud, kirjutab Tecnology Review.

Teadlased ei väida, et välismaisele valimiste mõjutamisele ei peaks tähelepanu pöörama, kuid üritavad näidata, et sellest, kuidas mõjutamiskampaaniad toimivad, ei teata tänaseni suurt midagi.

Tänaseks on selgeks saanud, et Venemaa Interneti Uurimise Agentuur (Агентство интернет-исследований, Glavset) palkas neljakümne inimese ümber, kelle ülesandeks oli 2016. aasta USA presidendivalimiste eel sotsiaalvõrkudes segadust külvata. Tuhandetelt võltskontodelt sütitatavate teemade jagamise ja ohjeldamatu kommenteerimise ning muu suhtlemisega õnnestus neil saada mingi kontakt väidetavalt rohkem kui 126 miljoni ameeriklasega.

Tänaseks on koordineeritud infokampaaniatele jälile saadud vähemalt seitsmekümnes riigis. Selliste kampaaniate taga on tänaseks peale Venemaa veel olnud näiteks Hiina ja Iraan. Suurimad sotsiaalvõrgud Facebook ja Twitter on hakanud aktiivselt  väärinfokampaaniaid oma parema äranägemise järele piirama.

Glavseti tegeliku mõju kaardistamiseks inimeste arvamustele koostasid teadlased kaks andmekogu. Ühte koondati 1239 vabariiklase ja demokraadi suhtumised ning käitumne Twitteris. Teises andmekogus oli Twitteri ülevaade, milliste kontodega Glavseti inimesed läbi käisid. Selliseid inimesi, kelleni venelased Twitteri kaudu jõudsid, oli valimis üheksateist protsenti.

Teadlased jälgisid kahte andmekogu 2017. aasta lõpus ühe kuu jooksul. Tulemuseks oli tõdemus, et kontakt Glavseti trollidega ei mõjutanud inimeste käitumist ega arvamusi mitte kuidagi. Leiti muuhulgas ka seda, et Glavset jõudis üldjuhul inimesteni, kellel juba oli poliitiliselt kindel seisukoht, mis vähendas nende mõju veelgi.

Teadustöö autorid ei väida, et nende järeldused vastavad kõigile 2016. aasta valimisi puudutavatele küsimustele sekkumisest ning kas ja kui palju Glavset valimisi täpselt mõjutas. Teadlaste kogutud andmed pärinevad aasta hilisemast ajast, kui ühiskondlik atmosfäär oli juba teine.

Nende uuring ei tähenda ka seda, et välismaisele sekkumisele ei peaks üldse tähelepanu pöörama ja arvestama peab sellega, et vaenulike infokampaaniate taktika muutub kiiresti üha peenekoelisemaks. Kuid teadustöö järeldused põrmustavad Hillary Clintoni tänase päevani kestva kaeblemise, nagu oleks venelastel olnud USA presidendivalimistele märgatav mõju. Uuringust selgub, et Vene propagandal ei ole USA valijatele mingit mõju ja valijad oskavad teha ise vahet, mis on tõene ja mis vale.

Sarnaste järeldusteni on jõudnud ka paljud teised teadlased. Näiteks peale Putini peavad hillarylased (sealhulgas Eesti isehakanud meelevalvurid Raagid, Rebased ja sarnased) Hillary kaotuse teiseks põhjuseks Cambridge Analytica mikrosihitud reklaamikampaaniaid. Esiteks on mikrosihtimist sotsiaalvõrkudes kasutanud eesotsas Obamaga loendamatu hulk poliitikuid juba aastaid ja teiseks on tänaseks mitmed teadlased leidnud, et Cambridge Analytica sai paremini hakkama enese kui Trumpi reklaamimisega ning inimeste mikrosihtimise poliitiline mõju on pea olematu.

Venemaa opositsiooniliider Aleksei Navalnõi ütles kunagi, et venemaisel infokampaanial polnud USA presidendivalimistele ilmselt mingit mõju, kuid see osutus märgatavalt edukaks, jättes inimestele mulje, nagu Venemaal oleks millelegi mingi mõju.

Nõndanimetatud võltsuudistega “võitlemine” on väga kahtlane algatus, sest kes on see inimene või organisatsioon, kes või mis ütleb, mis on võlts ja mis päris uudis? Kui Raul Rebane hakkab ajakirjandust jagama “valeks” ja “õigeks”, siis on võimatu öelda, millal on tegemist demokraatia ühe põhiõiguse ehk sõnavabaduse piiramise ja millal vaenlaste väärinfo tõrjumisega.

Objektiivgi on konservatiivsete ja kristlike vaadete eest Eesti “propagandaasjatundjate” poolt visatud korduvalt Putiniga ühte patta. Suuremal osal Eesti inimestest on vähemalt midagi keskhariduse laadset ja nagu viidatud teadusuuringud näitavad, on inimesed ilma Rebase- ja Raagi-suguste meelevalvuriteta ise piisavalt arukad tegemaks vahet jamal ning tõesel teabel.

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!