Rahvusvahelise Kriminaalkohtu lipp ja selle Haagis asuv peakorter. Foto: Stringer Image/Bigstockphoto.com

Venemaa president Vladimir Putin on sarnaselt USA-le otsustanud pöörata Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule selja, välistades seeläbi võimaluse, et nimetatud kohus saaks Venemaa suhtes kohut pidada.

Venemaa president Vladimir Putin kirjutas alla seadlusele, mille kohaselt ütleb Moskva lahti Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) aluseks olevast rahvusvahelisest lepingust, vahendab ERR.

Seadluse kohaselt ei hakka Venemaa Föderatsioon olema Haagis asuva Rahvusvahelise Kriminaalkohtu aluseks olevas Rooma statuudi osapooleks. President Putin andis välisministeeriumile korralduse teavitada sellest otsusest ka ÜRO peasekretäri. Venemaa kirjutas statuudile alla 2000. aastal.

ERR annab mõista, et Venemaa lahtiütlemine Rahvusvahelisest Kriminaalkohtust on seotud asjaoluga, et viimane käsitleb Krimmi annekteerimist Ukraina ja Venemaa vahelise relvakonfliktina.

Mida ERR aga ei maini, on asjaolu, et mitmed teised globaalsed suurvõimud, ennekõike Ameerika Ühendriigid, Hiina ja India ei ole kunagi Rahvusvahelise Kriminaalkohtu aluseks oleva Rooma statuudiga liitunudki.

2003. aastal lekkisid avalikkuse ette pildid USA sõdurite poolt Iraagis, Abu Ghraibi vanglas praktiseeritavast süstemaatilisest piinamisest. Rahvusvahelise Kriminaalkohtu statuudi artikli 7 kohaselt kujutab piinamine endast inimsusevastast kuritegu.
2003. aastal lekkisid avalikkuse ette pildid USA sõdurite poolt Iraagis, Abu Ghraibi vanglas praktiseeritud süstemaatilisest piinamisest. Rahvusvahelise Kriminaalkohtu statuudi artikli 7 kohaselt kujutab piinamine endast inimsusevastast kuritegu. Pildil ekskrementidega kokkumääritud vang ja USA sõdur.

2002. aastal USA küll allkirjastas Rooma statuudi, ent juba samal aastal võeti allkiri tagasi, enne, kui USA liikmelisus jõudis üldse jõustuda. USA taandumine Rahvusvahelisest Kriminaalkohtust leidis aset vahetult pärast kaksiktornide kokkukukkumist ning eelnes suurtele sõjalistele operatsioonidele Afganistaanis, Iraagis ja Liibüas, mistõttu ei saa ICC neis operatsioonides USA poolt toime pandud inimsusevastaste ja sõjakuritegude suhtes kohut mõista.

Rahvusvaheline Kriminaalkohus on rahvusvaheline organisatsioon, alaliselt tegutsev kohus, mille ülesandeks on mõista õigust genotsiidi, inimsusvastaste kuritegude ja sõjakuritegude toimepanijate üle. Rahvusvaheline Kriminaalkohus asutati Rooma statuudiga 17. juulil 1998 ja alustas tegevust 1. juulil 2002.

Kohus on mõeldud täiendama riigisiseseid kohtuinstantse olukorras, kus viimased kas ei suuda või ei soovi nimetatud kuritegude toimepanijate üle kohut mõista. Kohtu pädevusse kuuluvad teod, mis on toime pandud pärast 1. juulit 2002, mil Rooma statuut jõustus.