Ameerika Ühendriikide teadlased avastasid juhtumi, kus luuüdi siirdamise läbi teinud meespatsiendi sperma kannab ainult doonori DNA-d.
Chris Long on Ameerika Ühendriikide Nevada osariigi Reno piirkonna Washoe maakonna šerifibüroo IT-töötaja. Kuid kogu tema seemnerakkudes leiduv DNA kuulub ühele saksa mehele, kellega ta kunagi ei ole kokku puutunud, kirjutab Futurism.
Longil avastati äge müeloidne leukeemia, mis on normaalset vereloomet takistav vähiliik. Vähiravi eesmärgil siirdati talle neli aastat tagasi talle võõralt Euroopa doonorilt pärit luuüdi. Arstide ja teadlaste jaoks ootamatult selgusid kirjeldatud kõrvalnähud, mis võivad edaspidi mõjutada hulgaliselt teadusvaldkondi, nagu näiteks kriminalistikat.
Peale luuüdi siirdamist asendasid doonori terved verd moodustavad rakud Longi haiged rakud ja tema keha verevarustus sai korda. Oli teada, et tema veres on peale ravi ka doonori DNA-d.
Kuid Longi kolleegile, sama šerifibüroo kriminalistikalaboris töötavale Renee Romerole ei andnud asi rahu ja ta kahtlustas, et siire võib mõjutada DNA-d ka mujal tema kehas. Romero palus enne luuüdi siirdamise protseduuri mõned näited Longi DNA-st, et neid võrrelda protseduuri järgsete proovidega.
Long oli nõus ja peale protseduuri on šerifibüroo kriminalistikabüroo töötajad võtnud Longi erinevatelt kehaosadelt mitmeid DNA proove.
Mõnel juhul, näiteks huultelt, suuõõnest ja keelelt kogutud näidetelt, on leitud proovidest nii Longi kui doonori DNA-d. Tema rinnalt ja juustest kogutud proovides leidub ainult tema originaal-DNA-d.
Kuid üllatuslikult, neli aastat peale luuüdi siirdamisprotseduuri, kannavad Longi seemnerakud ainult doonori DNA-d.
Sellise DNA-vahetuse mehhanism pole teadlastele arusaadav. Kolme luuüdi siirdamise eksperdi arvates on see võimatu, et siirdeprotseduuri tulemusena hakkaks vastuvõtja tootma doonori DNA-ga spermat.
Mehrdad Abedi, California Ülikooli arst, kes viis Longi luuüdi siirdamise läbi, sõnul võib DNA-muutuse põhjuseks olla Longi vasektoomia, mille ta sooritas peale teise lapse sündi.
Kuid Longi juhtum tekitab hulgaliselt uusi küsimusi kriminoloogidele. Juba täna peavad kriminoloogid maadlema olukordadega, kus luuüdi siirdamise tõttu leitakse kuriteopaigalt ka asjasse mitte puutuvate inimeste DNA-d, aga sellisel juhul on seal olemas ka "õige" DNA.
Kui näiteks mõni Longi sarnane paneb toime seksuaalkuriteo ja uurijad leiavad seemnejälgi, siis on kuriteopaigal ainult doonori DNA ja tegelik kurjategija võib jääda karistuseta.
Toimetas Karol Kallas