Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper. Foto: Delfi

SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) juhataja Varro Vooglaid kutsus 5. mail homoliikumise aktiivse eestkõnelejana tuntud võrdõigusvoliniku Mari-Liis Sepperi avalikule debatile, et arutada kooseluseadusega seonduvaid küsimusi.

Seejuures selgitas Vooglaid, et on debati koha, aja ja formaadi osas väga paindlik ning ka moderaatori võiks valida pr Sepperile sobiliku, samal ajal kui SAPTK kataks kõik debati korraldamisega seonduvad kulud, sh ruumi rendi ning arutelu videosalvestamise.

Vooglaid täpsustas ka seda, millistele teemadele võiks debatis keskenduda, pakkudes omalt poolt välja järgmised küsimused:

  1. Kas kooseluseaduse vastuvõtmist nõuab Eestilt rahvusvaheline õigus, EL-i õigus või põhiseadus?
  2. Kas kooseluseaduse mittevastuvõtmine on käsitletav diskrimineerimisena?
  3. Kas kooseluseaduse vastuvõtmine mõjutab üksnes oma kooselu registreerimisest huvitatud inimeste või ka teiste inimeste õigusi ja vabadusi?
  4. Milles seisneb seksuaalvähemuste “õiguste pisendamine”, mis peaks Teie hinnangul olema karistatav?

Mari-Liis Sepper lükkas aga oma 15. mai vastuses ettepaneku tagasi, põhjendades seda väitega, et “volinik ei saa ametiisikuna tõlgendada pühakirja või astuda vaidlustesse usukoguduste või -ühenduste piibli eritõlgenduste üle.”

Seejuures väljendas korduvalt homoliikumise toetajana avalikult sõna võtnud ning ka homoaktivistide poolt korraldatud avalikel üritustel esinenud võrdõigusvolinik seisukohta, et SAPTK tegevus on tema hinnangul “vastuolus Eesti kehtiva õiguse ja kaasaegse inimõiguste doktriiniga” ning et “seetõttu ei soovi ma Teiega ühist debatti korraldada”.

Oma vastuse lõpetuseks soovitas pr Sepper, et SAPTK esindajad võiksid kristliku õpetuse paremaks tundmaõppimiseks tutvuda Eesti Geikristlaste Kogu veebilehega, “kus saab teavet erinevaid vähemusi salliva kristliku maailmavaate kohta.”

Varro Vooglaid vastas võrdõigusvolinikule omakorda, et kuigi tal on kutse tagasilükkamisest kahju, mõistab ta seda otsust, sest homoliikumise poolt kasutatavad argumendid ei kannata tõesti avalikku kriitikat.

Samas väljendas Vooglaid imestust keeldumise põhjenduste üle:

“Nagu Te ilmselt hästi mõistate, ei ole ma kutsunud Teid ei pühakirja tõlgendama ega astuma vaidlustesse usukoguduste või -ühendustega Piibli eritõlgenduste üle – ma ei tea, kust kohast Te vastupidise välja lugesite, sest kindlasti ei ole minu kutses mitte midagi seesugust ja ausalt öeldes ei tuleks mul selline asi mõttessegi.

Minu ettepanek oli sõnaselgelt väljendatud ja seisnes kutses arutleda kooseluseadusega seonduvate küsimuste üle mitte ristiusu dogmade, vaid Eesti Vabariigis kehtiva õiguse kontekstis – võite selles ise lihtsa vaevaga veenduda, lugedes uuesti minu pöördumist Teie poole.

Veelgi kummalisemaks pean aga Teie hinnangut, et SAPTK tegevus on mingiski aspektis Eesti Vabariigis kehtiva õigusega vastuolus. See on väga tõsine süüdistus – ja pealegi süüdistus, mida ei ole meie suhtes esitanud ükski õiguskaitseorgan –, mistõttu palun Teil oma etteheidet täpsustada ja selgitada, millises osas rikub meie Sihtasutuse tegevus kehtiva õiguse nõudeid.

Selle osas, kust leida selgitusi kristliku moraaliõpetuse kohta, ma soovitusi ei vaja. Samas pean hämmastavaks, et kristliku positsiooni selgitamiseks viitate Te seisukohtadele, mis – nagu Te ilmselt isegi hästi teate – on otseselt ja jämedalt vastuolus kõigi Eestis tegutsevate suuremate usuühenduste poolt järjepidevalt väljendatud positsioonidega, mille kõige viimase kinnituse leiate soovi korral Eesti Kirikute Nõukogu poolt Riigikogu õiguskomisjonile esitatud ühisavaldusest.

Hoolimata palvest selgitada oma alusetuid süüdistusi, pr Sepper enam ei vastanud.