WHO peakorter Genfis. Foto: Wikipedia

Maailma Tervishoiuorganisatsioon on välja valinud neli kõige lootustandvamat koroonaviiruse ravimit ja ravimikombinatsiooni ning käivitab ülemaailmsed kliinilised uuringud.

Reedel, 20. märtsil teatas Maailma Tervishoiuorganisatsioon (World Health Organisation; WHO), et see käivitab ülemaailmse seni kõige lootustandvamate koroonaviiruste ravimite SOLIDARITY (solidaarsus) nimelise testprogrammi. Hingamisteede haiguse pandeemia ravimite katsetusse loodetakse kaasata üle maailma tuhandeid patsiente ja koguda võimalikult kiiresti suurel hulgal vettpidavaid teaduslikke andmeid. Katsetuse reeglid on koostatud võimalikult lihtsatena ja selles saavad osaleda ka tõbistega ülekoormatud haiglad, vahendab teadusajakiri Science.

WHO väidab, et raskelt jäävad haigeks 15 protsenti COVID-19 viirusesse nakatunutest, keda on vaja haiglas ravida ja kellest paljude jaoks on ravi kiire leidmine elu ning surma küsimus.

Teadusasutused ja ravimiettevõtted tegelevad kooronaviiruse ravimite arendamisega, aga nende turulejõudmine võib võtta aastaid. Mille tõttu on hakatud uurima, kas pandeemia vastu aitavad olemasolevad rohud.

Esimese hooga vaadatakse ravimite poole, mis on muude haiguste raviks juba heaks kiidetud ja millel pole liigohtlikke kõrvalnähte. Kuid huvi pakuvad ka rohud, mis pole inimeste jaoks küll veel kõlblikuks tunnistatud, kuid mis on edukalt läbinud katsed loomade peal. Näiteks uuritakse kahe teise surmava koroonaviiruse, SARS-i ja MERS-i, loomkatsed läbinud ravimite mõju koroonaviiruse puhul.

Pikemat teaduslikku nime raskekujuline ägeda respiratoorse sündroomi koroonaviirus 2 (SARS-CoV-2) kandva haiguse ravimid võivad päästa nii haigete inimeste elusid kui nende abil saab loodetavasti ka haigust ennetada.

Teadlased on välja pakkunud kümneid võimalikke ravimeid-raviprotseduure, kuid WHO on välja valinud neist neli: eksperimentaalse viirusevastase ühendi nimega remdesivir, malaaria vastase toimega hüdroksüklorokviini ja klorokviini, kahe AIDS ravimi – lopinaviri ja ritonaviri – kombinatsiooni ja viimati mainitud kahe ravimini pluss β-interferooni lahenduse. β-interferoon on immuunssüsteemi kuller (tsütokiin), mis aitab viiruseid alla suruda.

Kõigi nelja raviviisi kohta on kogutud piisavalt andmeid. Kui malaariaravim klorokviin on üpris lootustandev, siis näiteks AIDS-i ravimite testimine koroonaviiruse ravimina kukkus Hiinas läbi, millest hoolimata WHO leiab, et nende suuremad kliinilised katsed on õigustatud.

SOLIDARITY programmiga ühinemine on lihtne. Kui inimene on haigestunud koroonaviirusesse ja ei ilmne muid takistavaid asjaolusid, siis saab raviarst sisestada patsiendi andmed WHO programmi ilmavõrgulehe andmebaasi. Avalduse juures tuleb ära märkida kõik olulised muud haigused-puuded, nagu näiteks diabeet või AIDS. Seejärel peab patsient allkirjastama nõusoleku, mis skaneeritakse ja saadetakse elektroonselt WHO-le. Arst peab avalduses ära märkima, milliseid ravimeid tal on võimalik kasutada (viidatud neljast komplektist), mille peale WHO kunstteadvus teeb juhuvaliku, millist ainet konkreetse patsiendi puhul kasutama hakatakse.

Peale seda ei nõuta rohkem bürokraatiat kui arst peab andma WHO-le teada, kas patsient sai terveks või suri, kui kaua ta haiglas oli ja kas patsient vajas lisaks hapnikku või hingamisaparaadi tuge.

Ravimkatsetuse juures on tehtud ka kompromisse. Tegemist ei ole kahekordselt pimeda lahendusega, mis on ravimikatsetuste puhul kullastandardiks. Patsiendid saavad teada, et neile antakse haiguse vastu võimalikku ravimit ja sellega teadmisega võib kaasneda platseeboefekt. WHO sõnul oli neil vaja leida kiiruse ja teadusliku täpsuse vahel kompromiss.

Filosoof, matemaatika- ja majandusteadlane Nassim Nicholas Taleb arvas WHO solidaarsuse-uudise peale: “See on propganda: WHO on väga ebakompententne organisatsioon. See hoidis ära maskide kasutamise ja on tänaseni asjade arengust viis sammu maas. Statistika suhtes ignorantne WHO üritab nüüd teha keerukat “teadust” ja on seni lihtsat klorokviini, vaatamata selle kohta olemas olevatele võimsatele positiivsetele signaalidele, “kahekordselt pimedaid” märksõnu kasutades maha teinud.”

Valgustav on lisaks Talebi säutsu kommentaaride osa.

Eestis müüakse hüdroksüklorokviinsulfaati sisaldavaid tablette ainult Plaquenili nime all ja ravim on suuremast osast apteekidest kokku ostetud ning ette on näha märkimisväärseid tarneraskusi.

Toimetas Karol Kallas